Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurite üldkehalise ettevalmistuse arendamise eest vastutab alates algavast õppeaastast endine tippkuulitõukaja Raigo Toompuu, kellest saab väärt abimees poiste korvpalliosakonna treeneritele Aivar Kuusmaale ja Martin Rausbergile ning tüdrukute juhendajale Marko Parkonenile.
Läbi aegade vaid ühena neljast Eesti mehest rohkem kui 7-kilost raudmuna üle 20 meetri tõuganud Toompuu on Eesti kõigi aegade edetabelis tulemusega 20.20 neljandal real. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel käinud mees on ise Spordigümnaasiumi vilistlane ning pärast seda õppinud ja treeninud Lääne-Kentucky ülikoolis.
Hiljem samas ülikoolis heitetreenerina tegutsenud Toompuu on töötanud muuhulgas ka Tallinna Spordi- ja Noorsooametis spordiosakonna peaspetsialistina. Nüüd ootab teda aga ees vähemalt kolm aastat Eesti noorkorvpallurite füüsilise võimekuse arendamist.
Basket.ee võttis juuli keskel 39-aastaseks saava mehega ühendust, et uurida, milline on meie korvpallituleviku füüsiliste võimete hetketase ja millise visiooniga ta korvpallinoortega tööd alustab, et olukorda parandada.
Kuidas Sinust sai Audentese Spordigümnaasiumi noorkorvpallurite ÜKE-treener?
Protsess algas nii, et Korvpalliliidust Raido Roos võttis minuga ühendust ja küsis, kas ma oleksin sellisest tööst huvitatud. Sai peetud mõned läbirääkimisvoorud ja lõpuks mõlemale poolele sobis.
Kui palju oled endise tipptasemel kuulitõukajana pallimängude ja kitsamalt korvpalliga kokku puutunud?
Ma ise noorena mängisin korvpalli ja spordialana see mulle otseselt võõras pole. Eraviisiliselt olen teinud üldkehalist ettevalmistust jalgpalluritele ja käsipalluritele. Olin pärast sportlaskarjääri lõppu paar aastat ühes Ameerika ülikoolis treener ja seal oli korterinaabriks just korvpallurite üldkehalise ettevalmistuse treener. Ehk kokkupuudet alaga on olnud ja pilt on asjast ees.
Kui erinev on treenida kergejõustiku heite- ja tõukealade sportlasi võrreldes korvpalluritega?
Tänapäeva korvpall on üldkehalist ettevalmistust arvestades liikumas palju rohkem plahvatuslikkuse, jõulisuse ja kiiruse suunas. Igal juhul on jõusaali osa tänapäeva korvpallis väga oluline. Selles suhtes pole erinevus kergejõustiklaste ja korvpallurite treenimise vahel nii märkimisväärne. 20 aastat tagasi korvpallurid üldkehalisele ettevalmistusele eriti palju rõhku ei pannud, siis oli erinevus suurem.
Oled Sa olnud juba ühenduses ka poiste ja tüdrukute osakonna treeneritega ja saanud oma visiooni neile tutvustada?
Läbirääkimiste käigus oli meil mitu kokkusaamist, kus arutasime, milline on minu arusaamine asjadest. Kuna treeneritele see vist sobis, siis selles vallas on kõik okei. Me viisime läbi ka Audentese Spordigümnaasiumi katsed ja juuni alguses sai seeläbi koos poiste treenerite Aivar Kuusmaa ja Martin Rausbergiga uutele tulijatele silm peale visatud.
Kui hästi Sa poiste osakonna peatreeneriks oleva endise korvpallilegendi Aivar Kuusmaaga ühise keele leidsid?
Oleme paar-kolm korda kokku saanud. Kuna mõlemad on olnud tippspordiga seotud, siis saame aru, kuidas seal asjad käivad. Tööalaselt ei tohiks meil küll mingeid probleeme tekkida.
On Sul mingi pilt ees, mis seisus hetkel Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurid, nii poisid kui tüdrukud, kehalistelt võimetelt on?
Otseselt konkreetset pilti veel pole. Eks ma midagi nägin katsetel ära ja käisin ka Nord Cramo spordihoones korvpallikodus vaatamas, mida seal tehakse. Seal oli ka noorte punt tegevuses ja üldiselt ma ikka saan aru, mis tänapäeval Eesti noorte korvpallis toimub. Kui vaadata kehaliste võimete poolt, siis paljudel on see ikka puudulik. Erialast painduvust ja liikuvust päris paljudel pole. Ilmselgelt klubides sellega eriti vaeva ei nähta.
Seega Sa näed, et tööpõld on lai?
Seda kindlasti!
Kas Sinu põhiline töö saab toimuma hooaja eel või annab noorkorvpallurite füüsilisi võimeid arendada ka korvpallihooaja sees?
Noori peab arendama ka võistlushooaja keskel. Võistlushooaeg kestab laias laastus 8-9 kuud ning koondislastel isegi rohkem ja seda aega ei tohi raisku lasta. Igal juhul tuleb teha võimalikult palju individuaalset tööd ja vaadata, mida kellelgi kõige rohkem vaja on. Päris nii ei saa, et ma võistlusperioodil panen ühe jala üle teise ja kiigutan jalga. Noortega käib töö kindlasti aastaringselt. Võib-olla koormused pole nii suured (kui hooaja eel), aga kindlasti pole need ka kerged. Igal juhul töö peab kogu aeg käima ja areng kuskile suunas liikuma.
Mil viisil Sa hakkad korvpallurite arengut jälgima?
Eks aeg-ajalt on vaja läbi viia teste, et näha, milline kellegi hetkeseis on. Vahel on vaja koormusi tõsta, vahel on vaja neid langetada. Testid näitavad ka sellised asjad ära.
Kas Audenteses on Sinu jaoks kõik tingimused olemas, et noorkorvpalluritega korralikult tööd teha?
Laias laastus on kõik vajalik olemas ja mõned asjad, mis puudu on, saavad kas Korvpalliliidu või Spordigümnaasiumi kaudu lahendatud. Audenteses võib tekkida küsimus ruumide kasutuse osas, kuna on palju teisigi treeninggruppe korraga tegutsemas ja jõusaal pole seal kõige suurem. Saame näha, kas on piisavalt vahendeid korvpalluritele võtta, kui samal ajal on sees ka kergejõustiklaste, võrkpallurite või teiste spordialade grupid ja lisaks ka üksikud sportlased.
