Eesti uue generatsiooni keskmängija Matthias Tass astus karjääris järgmise sammu ning alustab tuleval hooajal USA üliõpilasliigas NCAA Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas. Mai viimastel päevadel USA-sse kohale sõitnud eestlane laob juba mõnda aega oma uues mängupaigas innukalt hooajaks põhja.
Saint Mary’s College on Californias asuv ülikool, mis NCAA kõrgemas divisjonis on läbi aastate NCAA finaalturniirile jõudnud üheksa korda, viimati lõppenud hooajal. Muuhulgas on kooli lähimate rivaalide hulgas San Francisco ülikool, kus mängib teine noor eestlane Taavi Jurkatamm.
19-aastane ja 210 cm pikkune Tass rääkis Korvpall24.ee portaalile, et esimesed nädalad ülikoolis kulgesid treeningute tähe all ning tingimused on suurepärased.
Kuidas reis USA-sse läks ning kui palju oled juba lähipiirkonnaga jõudnud tutvuda?
Reis kulges rahulikult ja ajatsoonid sisemist kella eriti sassi ei löönud. Olen jõudnud üsna palju tutvuda lähipiirkonnaga, kunagi võiks täitsa päris elama tulla siia – soe kliima, ilus naabruskond.
Kas ülikoolis on tuur tehtud? Millised muljed on? Kuidas treeningtingimused on?
Esmamuljed on väga head, siin trenni ikka tehakse ja oma mängijate eest hoolitsetakse. Mitte, et seda Eestis ei tehtaks, aga siin on kõik vajalik 300 meetri raadiuses. Treeningtingimustest rääkides on meil kaks jõusaali ning kaks kossusaali, millest peasaali uuendatakse uueks hooajaks. Hetkel saame teha trenni ainult ühes pallisaalis, kuid see on hästi varustatud. Kasutada on kaks viskemasinat, lisaks veel pallipoisid tulevad vajadusel kohale ehk treenida saab korralikult. Lisaks on nö taastumisruum, kus on kõikvõimalikud masinad taastumiseks ja vigastustest paranemiseks.
Mis tegevus Sul seal praegu käib? Kas treenid, mida treenid, kellega treenid jne?
Neid ridu kirjutan ma klassis. Kohe on näha, et olen täielikult keskendunud sellele, mida professor räägib Ameerika sotsiaalsetest probleemidest. Üldiselt on käinud tõsine trenni tegemine. Minimaalselt kaks trenni päevas, enamus ülimalt intensiivsed. Oli näiteks üks reedene päev, kus tegime 5,5 tundi järjest trenni. Lisaks, kui on sellised võimalused antud, siis tahan käia ka ise õhtuti saalis viskamas. Teha tööd enda jaoks. Neli nädalat on peaaegu sama graafik, näiteks esmaspäeviti hakkab individuaalne treening kell 6.45 ja lõppeb 8.30, kool kestab 9.00-11.45, pärast seda tuleb lõunat süüa ja kell 13.00 hakkab jõusaalitrenn, mis kestab ligikaudu kaks tundi. Siis on pikem paus ning kell 17.00 hakkab saalitrenn, kus ainult mängime umbes 1,5 tundi.
Kellega ülikoolist oled suhelda saanud ja millest juttu on olnud?
Olen suhelnud paljudega. Pidev suhtlus käib, ja küsitakse, kas mul on mingeid probleeme. Muud suuremat juttu ei ole, kõigile tuletatakse kogu aeg meelde, et kogu energia tuleb jätta väljakule ning ei tohi ennast tagasi hoida. Siin trenni tehes ei olda vait, vaid karjutakse ja elatakse teistele kaasa ning see on väga motiveeriv. Ütleme nii, et kogu trenni peale ei ole hetke, kus oleks vaikus, isegi mitte venitamise ajal. Ikka on kuulda “Yeaaa, Tass” vms.
