Kundast pärit 19-aastane ja 205 cm pikkune Hendry Engelbrecht sai Audentese Spordigümnaasiumis õppides viimased kaks hooaega ennast proovile panna Eesti meistriliiga tasemel ning pääses tänavu suvel ka Bulgaarias, Sofias mänginud U20 EM-i B-divisjoni turniiril Eesti koondisesse.
Engelbrecht sai U20 EM-il mängida kaheksas kohtumises keskmiselt 16,6 minutit ning kogus selle ajaga 2,1 punkti, 3,4 lauapalli, 1 vaheltlõike ja 0,8 blokki.
G4S Noorteliiga tiimi eest olid tema eelmise hooaja keskmised numbrid kümne mänguga 26 minutit, 5,6 punkti, 4,6 lauapalli ja 0,9 vaheltlõiget.
Kuna Eesti korvpallis kahemeetrimehi liiga palju ei ole, siis uuris Korvpall24.ee portaal Engelbrechtilt, kuidas ta plaanib hakkama saada hetkedega, kus Audentese näol kindel olnud mängupaik kaob ning läbi tuleb murda meesteklassi. Lisaks küsisime muidugi ka lõppenud U20 turniiri kohta.
Alustame U20 turniirist, kuidas Sa oma sõnadega Eesti koondise esinemise kokku võtaksid?
Koondise esinemisega võib täiesti rahule jääda. Meeskonnas oli sisu palju, kōik tahtsid ja ükski mäng ei antud alla. Alagrupifaasi mängisime väga hästi ja edasipääs oli käega katsutav, kuid pall oli ümmargune ja seekord halb õnn ja paar korvi vales suunas kahes mängus otsustasid meie saatuse.
Kuidas isiklikult enda esinemisega rahule jäid?
Isiklikult ei jäänud rahule, kuna ootused enda suhtes olid palju kõrgemad. Kuid see oli minu esimene EM ja ma olin tiimis üks nooremaid ja tuleb võtta seda kui väärt kogemust. Eestis sellised mänge ei saa ning mulle näidati nõrgad kohad kätte. Nüüd algab töö, et tulevikus edukam olla.
Lõpetasid Audenteses keskkooli, kuidas nendele aastatele korvpalli poolt silmas pidades tagasi vaatad?
Audentes oli väärt kogemus – korralikud tingimused (oma teatavate miinustega), mis kasvatasid mitte ainult korvpallurina vaid ka isiksusena. Ei kahetse, et sinna õppima läksin. Alguses väga korvpalli mängida ei osanud, kuid progress on olnud minu meelest silmnähtav.
Kas ja kuidas plaanid korvpalliga jätkata? Mis tasemel Sind edaspidi mängimas näeb?
Korvpallurina jätkata on prioriteet ning praeguse seisuga jään aastaks Tallinnasse. Esialgu mängin Tallinna Kaleviga esiliigat ja U20 EYBL-i ning panen rõhku individuaalsele arengule, millele aitavad kaasa treeneritena Raido Roos ja Aivo Erkmaa. Lootused on loomulikult välismaale mängima saada pärast seda aastat. Ma tean, et kõik on minu taga, kui palju ma reaalselt suudan panustada treeningutesse ja kui väga tahan korvpalluriks saada. Hetkel motivatsiooni on!
Said paar hooaega Audentesega meistriliigas madistada, kes Sulle vastastest kõige enam meelde jäi?
Iga mäng oli põnev ning keeruline. Otseselt keegi meelde ei jäänud, kuid iga mäng valdas teadmine, et keegi meilt võitu ei oota ning seega läksime alati ilma suure pingeta endast parimat andma.
