INTERVJUU | Järjekordset hooaega tipptasemel alustav Rain Peerandi: Euroliiga liigub veel NBA-le lähemale

-Rain Peerandi | Foto: Siim Semiskar

Kui Eesti korvpall pole juba aastaid klubitasandil Euroopa kõrgemal tasemel kaasa löönud, siis teevad seda koguni kaks meie vilemeest Aare Halliko ja Rain Peerandi.

Euroliigas oma neljandat hooaega alustav 35-aastane Peerandi andis Korvpall24.ee portaalile pikema intervjuu Rae Spordikeskuses toimunud noorteturniiril EST-FIN 101, kus vilemees pajatas väga erinevatel huvitavatel teemadel.

Intervjuust saab teada kui palju keskmisel Euroliiga kohtunikul tippsarjas hooaja jooksul tööd on ning mil viisil on vilemehi mõjutamas Euroliiga ja FIBA omavaheline vastasseis.

Eraldi keskendume ka sellele, et Euroliigas ja Eurocupis on uuel hooajal mängureeglid muutumas ning järjekordselt astutakse üks samm profiliiga NBA suunas. Peerandi selgitab üksipulgi uusi määrusi, mis toovad tugevaimas eurosarjas näiteks tagasi hüppepallid.

Kuigi Peerandi kinnitas, et juba oktoobriks on tal esimesed määramised käes, siis kahjuks ei õnnestunud meil eestlase esimest mängu ametlikult välja peilida, kuna liiga reeglitega on õigusemõistjatel keelatud oma vilistatavaid kohtumise ise avaldada.

NB! Lisaks intervjuu teksti lugemisele saab intervjuud täispikkuses kuulata siin:

Vilistad uuel hooajal taas Euroliigat, on nii?

Nii ta on. Euroliiga seminaril käisin augusti lõpus ära Aare Hallikoga. Kolmepäevane seminar Vilniuses. Oli kolm pikka ja töist päeva, käisime läbi kõik eelmise aasta valupunktid, mida oleks saanud paremini teha ja millele sellel aastal hakatakse kohtunike poole pealt rohkem tähelepanu pöörama. Mehaanikat ja mõned sellised tehnilised asjad ja ka reeglite uuendused. Selles suhtes tõotab tulla põnev hooaeg.

Kui suur on see kohtunike ring, kes sel hooajal Euroliigas vilistama hakkavad?

Kui ma ei eksi, siis sel aastal on nimekirjas 71 kohtunikku. Neli tükki võeti juurde, välja kedagi ei visatud ja keegi pole otsustanud oma karjääri lõpetada. Kaks kohtunikku võeti FIBA nimekirjast – võeti juurde üks Šveitsi kohtunik ja Kreekast tuleb Euroliigasse juurde teine naine. Ja siis kaks kohtunikku võeti väljastpoolt FIBA-t, kellest üks on Venemaalt ja teine on Horvaatiast ning vilistab Aadria liigat. Euroliiga otsib ja skaudib kohtunikke erinevatelt koolitustelt ja turniiridelt. Kes silma jääb, sellel on võimalik ka väljastpoolt FIBA-t Euroliigasse pääseda.

Kui palju on kohtunikke nendest riikidest, kellel oma Euroliiga võistkonda ei ole? Kas see on üldse oluline?

Kui me vaatame lähiregioonist, siis on Soome, Rootsi ja Läti. Poolas mängib üks sats Eurocupis, aga Euroliiga võistkonda neil ei ole. Siis on veel Horvaatia, Sloveenia… Selliseid riike ikka on parasjagu. Nende riikide kohtunikega on lihtsam, kelle riigist ei ole võistkonda või peatreenerit – ma ei ole kindel palju seda treeneri asja jälgitakse –, aga selles suhtes on määrajal lihtsam panna meid. Meil on suurem võimalus mängule määratud saada. Meid on võimalik panna sisuliselt igale mängule. Ei pea arvestama, kes kust regioonist on.

Sa ütlesid, et nimekirjas on 71 kohtunikku. Kui palju mänge ühele kohtunikule hooaja jooksul osaks saab?

Kõik oleneb, mis tasemel ja mis kvaliteediga keegi vilistab. Kogenumatel kohtunikel, kes on juba aastaid selles ringis keerelnud, võib mängude vahemik kõikuda kümne mängu juures, Euroliiga ja Eurocup kokku. Kui võtame tippkohtunikud, kasvõi meie lõunanaabri Latiševsi (Olegs Latiševs – toim.), siis ma arvan, et temal oli eelmine aasta 30+ Euroliiga mängu. See kõik oleneb töö kvaliteedist.

Kui hea töökvaliteet Sul siis eelmine hooaeg oli, mitu mängu?

Eelmine aasta oli – kevadel kunagi vaatasin – vist seitse Euroliiga mängu, sama, mis üle-eelmisel aastal, ja Eurocupi mänge oli ka. Hooaja lõpus oli millegipärast mõned mängud vähem, aga suures plaanis oli sama, mis on kaks eelmist hooaega olnud. Eks iga kohtunik tahab alati rohkem mänge saada ja vilistada rohkem, aga selle nimel tuleb tööd teha ja ennast parandada, et need sammud edasi teha. See võtab aega. Kuna minul läheb nüüd neljas hooaeg Euroliigas, siis võib-olla ei ole nii kiire lennuga olnud, kui mõned mehed siin, kes on teist aastat sees ja vilistasid juba Euroliiga play-offe. Aga niimoodi see on. Mängijateturul on ka nii, et mõned löövad kiiremini läbi, mõned aeglasemalt.

Kui palju mõjutab kohtunikke Euroliiga ja FIBA vaheline tüli?

Enamik Euroliiga kohtunikke on järgmiseks kaheks aastaks ka FIBA nimekirjas. Kuna FIBA annab litsentse välja kaheks aastaks, siis enamik riike panid Euroliiga kohtunikud FIBA nimekirja. Esitasid kandidaatideks ja FIBA kinnitas need nimekirjad. Meid puudutab see niipalju, et me ei saa vilistada FIBA egiidi all olevaid võistlusi. Võtame siis maailmameistrivõistlused või olümpiamängud, seal FIBA meid ei kasuta. Me oleme küll nimekirjas, aga meile mänge ei pakuta. FIBA egiidi all on näiteks ka VTB liiga, aga kuna me FIBA nimekirjas oleme, siis VTB liigat saame mina ja Aare siiski vilistada. Kuna VTB liiga küsib iga hooaja alguses igalt alaliidult kinnitust, kas ta võib aktiivseid FIBA kohtunikke kasutada, siis tean, et Eesti alaliit selle kinnituse saatis. Aga jah, maailmameistrivõistlused, olümpiamängud, FIBA Meistrite liiga, FIBA Europe Cup, naiste Euroliiga, seal FIBA Euroliiga kohtunikke ei kasuta.

Ühesõnaga kohtunikul tuleb ära otsustada, kas ta tahab vilistada Euroliigat või FIBA mänge?

Me ei tea poliitika taustu, võib-olla mingil päeval paari aasta pärast otsustatakse, et lepime nüüd ära ja kõik on hästi ning siis saavad Euroliiga kohtunikud jälle suuremaid FIBA mänge vilistada. Sarnane tüli oli minu teada ka 2000-ndate algul ja siis, kui Euroliiga käima läks, mingi teine-kolmas hooaeg. Oli sama tüli ja siis pärast lepiti ära. Mingi aeg elati jälle õnnelikult ja siis aastaid tagasi hakkas uus tüli.

Mainisid ise kaadri taga, et kui VTB Ühisliigat vilistada ei saaks, siis oleks päris raske eestikatelt Euroliiga mängule minna. Räägi sellest tasemevahest kohtuniku vaatepildist.

Kui me võtame Eesti-Läti liigat, siis jah, mängu taseme ja kvaliteedi poole pealt ei anna neid mitte kuidagi võrrelda. Meie kohaliku liiga mängu pealt Euroliiga mängule minna on kohtunikule ikka äärmiselt keeruline, kuna seal on kiirused hoopis teised. Mängijad teevad asju teise kiiruse pealt ja on tehniliselt teisel tasemel. Aga VTB liiga on meile kui Euroliiga kohtunikele nagu hea taseme hoidmiseks. Seal on meil ikka kolm Euroliiga võistkonda sel aastal, pluss kaks Eurocupi võistkonda, need Venemaa nn viis suurt klubi. Kasvõi nende omavahelised mängud või ka teistega. Eelmisel aastal me nägime, kuidas Kalev/Cramo oli CSKA hammustamisele lähedal ja võttis siin teisigi võistkondi ära. VTB liigas on heal tasemel mängud ka siis kui mängivad keskmikud. Ma arvan, et see on Euroopas tugevuselt teine liiga Hispaania ACB järel. Kohtunikele on see hea koht arenguks ja hüppelauaks Euroliiga mängudele.

Euroliiga hooaeg on kohe algamas, kas kohtunikud on kõik oma seminarid juba ära pidanud?

Jah, olime kolm päeva Vilniuses. Pikad töised päevad, nagu ennem juba jutuks oli. Euroliigas on saanud traditsiooniks, et augusti eelviimane nädalavahetus on erinevates Euroopa linnades seminarid. Hooajaks valmistumine käib ja septembris hakkavad igasugused kontrollturniirid ja sõprusmängud, kus kohtunikud on juba töös. Sellepärast tehaksegi see seminar nii vara, suvisel ajal, et see ei hakkaks kohalike alaliitude seminare segama.

-Rain Peerandi | Foto: Siim Semiskar

Ja reeglid on siis muutumas. Vaadatakse vist rohkem NBA poole? Räägi nendest põhilistest reeglimuudatustest, mis võib-olla just tavafännile televiisori vahendusel silma hakkavad paistma.

See suurem muudatus, mis sellest aastast tuleb, on jah see, et minnakse tasapisi NBA-le lähemale. Paar aastat tagasi tuli poolkaare reegel, mis FIBA-s on natuke teistmoodi. Euroliiga kasutab NBA varianti ja sellest aastast muutub siis see, et kaob ära noole järgi mäng ja tagasi tulevad hüppepallid. Kui senimaani mängiti kõik olukorrad noole järgi või FIBA võistlustel senimaani mängitakse, siis Euroliigas tuleb hüppepall tagasi. Hüppepall on mängu ja iga lisaaja alguses, ehk kui peaks lisaaeg tulema, siis algab see meil hüppepalliga. Võistkond, kes saab esimese veerandaja alguses hüppepalli järel palli enda valdusesse, saab lahtimängimise õiguse neljandal veerandajal. Teisel võistkonnal on see siis teise ja kolmanda veerandaja alguses. Lahtimäng on oma tagaalast, otsajoone tagant. See on kõige silmatorkavam reeglitemuudatus. Siis hüppepallist veel, et seal peaksid osalema need mängijad, kes on olukorras seotud, aga meil on ka olukordi, mis ei ole mängijatega seotud. Näiteks, kui pall jääb rõnga ja laua vahele kinni. Selle puhul on meil täpsemalt välja toodud, et osad asjad mängitakse lähimast kohast lahti ja mingid asjad – näiteks kui pall jääb laua ja rõnga vahele kinni – mängitakse keskringist lahti. Selliseid nüansse on üksjagu. Tehnilise poole pealt, mida pealtvaatajad võib-olla ei tea, on see, et treeneri ja mängija tehtud tehniline viga ei lähe enam võistkonna vigade hulka. Samuti, kui mängija saab väljakul tehnilise vea, siis seegi ei lähe võistkonna vigade hulka. Kui üks võistkond rikub mängu esimese veerandaja hüppepalli ajal mõnda reeglit, näiteks mängib tõusvat palli, siis kui teisel võistkonnal oleks audi sissevise eesalas, peaks olema 14 sekundit rünnakuaega. Nüüd aga otsustati, et esimene rünnak on alati 24 sekundit. See on sellepärast, et mõni võistkond või mängija rikubki nimelt reeglit, et teisel võistkonnal oleks esimeseks rünnakuks ainult 14 sekundit ehk 10 sekundit vähem. Selliseid asju väga palju ette tulnud pole, aga teoreetiliselt on võimalik. Need on suuremad muudatused, mis peaksid Euroliigas ja Eurocupis käiku minema, mis on FIBA reeglitest erinevad.

Kas hüppepalli reegel on sisse viidud sellepärast, et teha mängulõpud huvitavamaks?

See on üks põhjendus. Kui on tasavägise mäng ja tekib mingi olukord, mis noole järgi lahti mängitakse, siis teisel võistkonnal ei ole enam mitte mingit võimalust palli enda kätte saada. Aga hüppepalli olukorras on võimalus mõlemal võistkonnal ja ka sellel ühe-kahe punktiga taga oleval võistkonnal on võimalik pall enda kätte saada ja mängu pööre tuua.

Kuna vilistad VTB Ühisliigat, Eesti-Läti korvpalliliigat ja Euroliigat, siis Sul on kogu aeg vaja justkui kaht reegliteraamatut taskus hoida?

Jah, peame endale selgeks tegema, et mis liiga mängule me lähme. Nii oli juba varem, kui ma enne mainisin, et korvi all oleva poolkaare reegel on erinev. Me peame nendeks reegliteerinevusteks valmis olema, nii kohtunikud kui ka võistkonnad. Treeneritel ja mängijatel on ka tihtipeale seesama poolkaare reegel probleemiks. Kui Euroliigas on üks reegel ja koduliigas mängitakse seda teise reegli järgi, siis tekib ka küsitavusi. Korvpalli seisukohalt arvan, et see ei ole hea, et Euroopas mängitakse erinevate reeglite järgi. See teeb pealtvaatajatele arusaamise keerulisemaks ning mängijatel ja treeneritel tekib kohtunikega konflikte, miks ühes liigas on nii ja teises naa. Mängusituatsioonis neid erinevusi võib-olla nii hästi ei aduta, emotsioonid löövad kokku ja siis võib konfliktiolukordi tekkida. Parem oleks, kui reeglid oleksid ühesed.

Räägi palun see poolkaare reegli erinevus ka uuesti läbi.

Euroliigas on nii, et kui mängija on joonega kontaktis, siis ta on secondary defence. Tema peab üritama kaitsjat mängida, ta peab üles hüppama ja proovima blokkida. Kui ta seda ei tee ja lihtsalt seisab seal, siis see on automaatselt kohe kaitsja viga. FIBA reeglite järgi, kui mängija seisab poolkaarega kontaktis, palli mängida ei ürita ja ründaja talle otsa tuleb, siis on no-call ehk mitte midagi ei vilistata. Ei vilistata ei ründaja ega kaitsja viga. Mängijatele on see ohtlik. Euroliiga võttis selle sisse, et mäng oleks atraktiivsem ja kaitsemängijad ei pargiks ennast sinna poolkaare sisse. Esiteks on see vigastusohtlik ning võtab ilu ja atraktiivsuse mängult ära. Näiteks pealtpaneku olukordades mängijad vahel ei lähe pealt panema, kuna näevad, et keegi seisab ees ja see vigastusohtlik. Euroliigas peavad kaitsjad üritama palli mängida, blokkima minema. See on suur erinevus ja sarnane sellele, mis NBA-s on.

See reegel kehtis juba eelmisel hooajal. Kui palju tekkis neid hetki, kus erinevate liigade mängudes tegid erinevate reeglite pärast vale otsuse?

Praegu ei torkagi meelde. Kui mängule lähme, siis käime reeglite erinevused üle ja proovime ennast õige liiga lainele viia. Tuleb endaga natuke tööd teha ja asjad läbi mõelda. Praegu küll ei mäleta, et oleks midagi väga valesti tõlgendanud. Need on sellised tehnilised nüansid, mida nende reeglite erisuse juures meeles pidada tuleb.

Kui teadlikud on Euroliiga mängijad ja treenerid sellest, et nad tulevad mängima teiste reeglite järgi?

Nad on. Osad Euroliiga treenerid on ikka päris hästi reeglitega kursis.

Vahest isegi paremini kui kohtunikud?

Nii on vahepeal naljatades öelnud jah. Aga mõni treener teab reegleid päris hästi. Teadlikke treenereid on tipptasemel ikka väga palju. Vahepeal nad seal mõjutavad ja sellistel arusaamatutel küsimustel pöörduvad ka kohtunike poole, aga see käib mängu juurde. Kuid jah, treenerid on järjest teadlikumad reeglitest ja ka nüanssidest, kuidas mingeid asju lahendama peaks.

Kas Sinul on kohtunikuna mõnusam või keerulisem vilistada mängu, kus treener on reeglitega väga hästi kursis?

Mingil määral on see lihtsam, kui me saame asjadest ühtemoodi aru. Kui treeneril on mingi küsimus, siis seletame ära ja treener ütleb: “Jah, nõus! Tõesti on niimoodi.” Vahepeal on nii, et treener näeb mingit asja oma nurga alt erinevalt ning siis on treeneri arvates see ja kohtunike arvates ei olnud. Siis tekib suhtlusmoment, kui treener on hästi kursis sellega ja oskab teatud asju küsida.

Esimesed määramised on Euroliigas tehtud. Kus Sina oma hooaega alustad?

Meil tehakse määramisi nelja kuu kaupa, aga kahjuks on meil reegel, et meie avalikustada ei tohi. Euroliiga avaldab määramised päev enne mängu oma kodulehel ja sealt saab teada. Eks naine mul teab, kuna ma kodus olen ja kuna mind ei ole, aga laiemas seltskonnas me seda avalikustada ei tohi (naerab – toim.). Lähiaastatel ei mäleta, aga on olnud juhuseid, kus määramisi on ringi tehtud just sellepärast, et need on kusagilt avalikuks läinud. Mingeid probleeme on sellega olnud.

Aga seda saad kinnitada, et alustad kohe, kui hooaeg algab?

Jah, nii mina kui Aare Halliko. Ma tean, et Aarele tuli Euroliiga määramine, aga ma ei tea kuhu või mis kuupäeval. Aga me mõlemad oleme oktoobris töös nii Euroliigas kui Eurocupis. Mõlemal on kahe liiga peale kokku neli mängu.

Oled Sa kursis, kas n-ö kõvematel kohtunikel on oma fännid, kes käivad võib-olla ainult kohtunikke vaatamas?

Seda ei ole küll kuulnud (muigab – toim.). Käiakse ikka mängu nautimas ja mängijaid vaatamas. Kohtunike vaatamas ei käida, aga eks oma vilekoori saame me mängu ajal nagunii kätte.

apellet.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar