Veebruari keskel toimus Itaalia kõrgliigaklubide U18 turniir “Lega Basket Serie A Next Gen Cup”, kust väljus võitjana Kaspar Kitsingu koduklubi Trento Aquila Basket, kui finaalis alistati Reggio Emilia skooriga 78:64.
Kogu turniiri heas hoos olnud Kitsing oli meeskonna kindel liider ja valiti turniiri parimaks sööduandjaks. Näiteks poolfinaali lõppu nimetas klubi enda koduleht “Kaspar Kitsingu show’ks”.
Heade tulemuste valguses võttis Korvpall24 ühendust 17-aastase Kaspar Kitsinguga ning uuris, millised on eestlase muljed pärast edukat noorteturniiri.
U18 turniir ja tihe mängude periood lõppes magusa võiduga. Milline mäng oli turniiril kõige keerulisem ja miks?
Kõige keerulisem oli ikka finaal. Mentaalselt olin küll mänguks valmis, aga jalad ei tahtnud enam üldse all liikuda. Mul on hea meel, et see kõik lõppes turniirivõiduga.
Olid turniiril Trento kindel liider. Kuidas Sa end liidrirollis tunned?
No eks statistika räägib enda eest. Olin turniiril number üks nii punktide kui ka resultatiivsete söötude poolest. Ajakirjandus pani samuti enne turniiri kerge surve peale, kui kirjutas, et eestlane hakkab üksi Trento meeskonda tassima. Samas pean tunnistama, et sellise kerge meedia pandud pingega või liidrirolliga õnnestuvad mängud mul kuidagi paremini. Mõnel soojendusel ehk isegi naljatasin liiga palju, aga alateadvuses olin ma ikkagi maksimaalselt keskendunud.
Milline on U18 meeskonnas konkurents Sinu positsioonil?
Eks konkurentsi ikka leidub. Konkurentsi leidmiseks ma Itaaliasse tulingi, aga sellel aastal olen ikka selgelt tiimi keskpunkt ja mäng pöörleb peamiselt ümber minu. See on suur vastutus, kuid ma olen õnnelik, sest seni on asjad õnnestunud. Mul on meeskonnas peaaegu alati kõige kõrgem +/- näitaja nii et millegi üle väga kurta pole.
Sind nimetati möödunud nädalavahetusel U18 turniiri parimaks sööduandjaks. Kuidas Sa ise enda mängustiili kirjeldaksid?
Olen selline mängija, kes suudab teha absoluutselt kõike. Paljude üllatuseks oskan ka hästi sööta. Eestis mängimise aegadest on kõigile meelde jäänud see Kaspar, kes noorteklassis 40 minutit ainult üks-üks tagus. Nüüd on palju lihtsam meeskondlikumalt mängida, sest meil on satsis 208 cm pikkune Itaalia koondise tsenter (Maximilian Ladurner – toim.) ja 2003. aastal sündinud Kongo poiss (Yannick Nzosa – toim.), kes oma 220 cm siruulatusega seal üleval korrusel vastaseid koju saadab.
Kui tähtis on noormängijale individuaalne tunnustus?
Individuaalses plaanis tõstab see enesekindlust, kuigi väga ma nendest välja ei ole teinud. Noorematel poistel ei ole see absoluutselt oluline. Ma olen küllalt näinud neid, kes miniklassis igal turniiril ainult MVP-sid korjasid ja nüüd on kuskil teises liigas või polegi enam üldse kossu juures. Vanematele poistele, näiteks U16 või U18 vanuseklassis annavad need auhinnad kindlasti klubi või agendi leidmisel natuke juurde. Kuigi tegelikult pole nii, et klubid võtavad endale 18-aastase noormängija, sest tal kodus palju MVP karikaid. Siiski on see tunnustus, mis võib sulle mingi kuulsa laagri kutse tuua. Näiteks võibki tuua Kerri (Kriisa – toim.) mineku USA-sse treeninglaagrisse. Oleneb ka muidugi auhinnast. Kerr võitis U18 Euroliiga etapi MVP, aga Eesti teise liiga parima mängija tiitliga kaugele ei sõua.
Kui oluline on üldse edu noorteklassis suurt pilti vaadates või on ikkagi noormängija peamine eesmärk saada kogemusi meesteklassi trennides ja ühel hetkel ka mängudes?
Noorteklass ja meesteklass on väga väga erinevad. Nagu enne mainisin, siis mõned noorteklassi MVP-d ei jää isegi lõpuks korvpalli juurde. Isegi mu vend (Kristjan Kitsing – toim.) alustas vist umbes 15-aastaselt ja jõudis Eesti koondisesse välja. Pigem loevad ikka meheteod sinust vanemate, suuremate ja kiiremate mängijate vahel, kui see, et paned 16 aastaste hulgas igast asendist kõigile ära.
Kui palju Sinu hinnangul Itaalias noorteklassi võite hinnatakse? Kas pigem on fookus mängijate arendamisel või on ka võitmine kindlaks eesmärgiks?
Eks võita tahavad kõik, aga nii palju kui mina siin maailma näinud, siis mängijate arendamine on ikka esimene eesmärk. Kõik muu on boonus.
Nii individuaalselt kui ka meeskondlikult on edukas U18 turniir nüüd seljataga. Mida soovid sellel hooajal veel saavutada ja kuhu jõuda?
Pärast sellist võimast kogemust on raske midagi veel tahta, aga individuaalses plaanis tahan igal päeval olla parem kui olin eelmisel.
