fbpx
Close

Kõik on võimalik! Matthias Tass – moosivargast Eesti üheks lootustandvamaks keskmängijaks

-Matthias Tass 2008. ja 2019. aastal | Foto: Siim Semiskar ja AFP/Scanpix

-Matthias Tass 2008. ja 2019. aastal | Foto: Siim Semiskar ja AFP/Scanpix

Rubriik “Kõik on võimalik” on taas jõudnud pikkade meeste osakonda, kui leidsime arhiivisügavustest ühe meeleoluka foto noortekoondiste keskmängijast Matthias Tassist. Tuleb välja, et praeguseks ennast 208 cm pikkuseks venitanud 21-aastane tsenter toona väga väljakule ei pääsenudki.

2008. aasta 9. novembril tehtud fotol on Audentese SK noorkorvpallur Tass visanud ennast eeskujulikult palli peale maha ja võitleb koguni kahe vastasega korraga. Tegemist oli minikorvpalli etapiga Viimsi kooli spordihoones.

Aastal 2017. noormängijana BC Kalev/Cramo ridades Eesti meistriks kroonitud Tass pallis tänavu teist hooaega ookeanitaguses üliõpilasliigas NCAA, kus esindas tugevat Saint Mary’se ülikooli.

Kommenteerib Matthias Tass:

“Kui tollele ajale mõelda, siis olen väga üllatunud, kui peenike ma sellel pildil olen. Eks see foto on ka veidike petlik, kuna mina mäletan, et olin korralik “moosivaras” ehk teistega võrreldes veidi laiem. Minu teada ma miniklassis väga palju platsil ei käinud, kuna mul olid ees veidi tuntumad nimed nagu Kullamäe, Pehka, Suurorud, Jurkatamm jne. Nautisin seal pingi peal oma magusaid jooke (Naerab.).

Kui konkreetsest pildist rääkida, siis eeldan, et mingi imega jõudis pall minuni ja ma lihtsalt pudistasin selle maha ning nii see olukord tekkis. Ma sügavalt kahtlen, et see foto on tehtud olukorrast, kus ma ründelaua välja võitlesin (Naerab.). Olin rohkem see üles-alla jooksja, kes tegi üksi mängu ajal joonejooksu. Aga nagu näha, siis olin väga õnnelik, et vähemalt palli sain katsuda ning tundub, et poiss minust vasakul väga nautis mu seltskonda. Meenutab seda Lance Stephensoni ja LeBron James’i kõrva puhumise hetke.

Kui rääkida, kuidas sellisest “moosivargast” kossumees sai, tuleb lihtsalt olla õnnelik, et mingil hetkel hakkas kogu kõhu ümber olnud kiht minema pikkusesse ning tänu sellele sain üha enam mänguaega ja hakkas kossuasi rohkem külge. Muidugi tuleb tänusõnad anda kolmele musketärile Meelis Songele, Erik Mäele ja Sixten Tomingasele, kes säilitasid minu treenimisega väga külma närvi. Usun, et see kerge ei olnud.”

scroll to top