Janne Schasmin jätkas oma Korvpallitreener Janne Facebooki lehel rubriigiga Eesti naiste korvpalli jaoks olulistest persoonidest. Seekordseks täheks oli Piret Jahilo.
Janne Schasmin: “Mina mäletan väga eredalt temaga esmakohtumist TRÜ naiskonna avatreeningus. Tublid noored üle Eesti valiti TRÜ duubelnaiskonda ja sõitsime siis Tartusse ühistreeningutele. TRÜ ehk Eesti koondnaiskond mängis NSVL-i meistrivõistlusi ja duubelnaiskond mängis pärast neid vastase duubelnaiskonnaga. Kohutav hirm oli bussis juba nendega koos trenni minna! Ma olin tõeliselt lühike ja noor selles seltskonnas. Piret oli väga positiivne ja rõõmsameelne ja andis teada oma olekuga, et midagi lihtsat meil noortel oodata pole. Harjutuse esimesel rünnakul sain ka kohe Pireti küünranukki tunda, mis kinnitas, et noored, te peate kõvasti veel ennast treeningutel tõestama, et väljakule saada. Kogu see hirm, aukartus, küünarnuki valu ja treening põhinaiskonnaga andis sellise energilaksu ja tahtmise, et me võitsime selle mängu vastaste duubelnaiskonnaga.”
Piret, kuidas jõudsid korvpalli juurde ja mis motiveeris Sind just korvpalli mängima?
Korvpalli mängima innustas mind Tartu 10. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Eevi Merusk. Tema treeningud olid väga huvitavad ja täis võistlusmomente. Mulle meeldis väga, kui õnnestumisi tuli ja pall hakkas korvi minema. Ei jätnud vahele ühtegi treeningut.
Tartu Korvpallikoolis Aino Heina ja Maire Sule juhendamisel armastus korvpalli vastu ainult kasvas. Motiveeris see, et sain juurde uusi sõpru ning võistlustel ja spordilaagrites käia.
Oma korvpalli mängimise aja jooksul, mis oli Sinu kõige meeldejäävam või erilisem moment?
Neid on olnud palju. Võistlussärk on platsile joostes pahupidi seljas olnud. Rinnahoidja on keset mängu lahti läinud. Tähtsas mängus olen pärast lahtihüpet visanud palli oma korvi. Kukkunud rünnakul ja visanud võidukorvi istudes.
Eriliselt on meelde jäänud esimene Nõukogude Liidu noortekoondise laager Odessas. Sellel aja oli ikka päris kõhe sinna üksinda reisida. Vene keele oskus polnud ka veel hea, aga olin loomult seltsiv ja hakkasin tasapisi pusima. Kõik kokku õpetas ja tegi mind edaspidi tugevamaks. Sain juurde palju sõpru, kellega suhtleme tänaseni
Millega oled saanud lisaks korvpalli mängimisele väljakul panustada meie korvpalliellu?
Edastanud ja reklaaminud turniiride informatsioone. Kokku viinud mängijaid ja mänedžere. Toetanud ja pidanud ühendust endiste treeneritega. Reklaaminud ja esindanud Eestit ja Eesti korvpalli veteranide EM-idel, MM-idel ja maailmamängudel.
Millega Sa hetkel tegeled ja mida on korvpalli mängimine Sulle eluks kaasa andnud?
Olen 22 aastat töötanud OÜ Euromasteris müüja ja teenindusjuhina. Momendil olen täienduskoolitusel. Harrastan endiselt korvpalli ja osalen Eesti naiskonnaga erinevatel veteranide turniiridel. Tunnen rõõmu lapselapsest.
Korvpalli mängimine on andnud mulle eluks julguse, enesekindluse, järelandmatuse, keeleoskuse, rühmas töötamise oskuse, huvitavaid reisielamusi ja palju häid sõpru!
Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele korvpallitüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses.
Ära unusta, et korvpall on võistkonnamäng. Austa ja toeta teisi. Iga rühmaliige on tähtis ja milleski hea. Treeni hoolega ja õpi nii kaotustest kui võidust. Naudi mida teed!
Palun ütle mõni soovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada.
Olukord läheb ju mööda. Pea ikka ühendust oma sõpradega ja võistkonnaliikmetega. Hoia ennast kehaliselt vormis. Ole leidlik. Harjutusi ja trenni võib teha igal pool. Palun ära kaota ka naljasoont. Loobi paberikuule paberikorvi, korralda perele võistlusi. Varsti pääsed jälle spordisaali.
