Korvpallipodcastis “Möödavise” oli sel nädalal külaliseks Priit Ilver, kellega puudutasime pikalt ka nüüd juba rohkem kui 20-aasta taguseid aegu, kus tema oli üks esimesi eestlasi, kes ookeanitagusesse üliõpilasliigasse palli mängima läks.
Ilver mängis St. Francise ülikoolis kõigest kaks hooaega, kui esimesel aastal pääses platsile kõigest üheksas mängus ja teisel aastal kogus 29 kohtumisega keskmiselt 9,2 minutit ja 2,9 punkti. “Tagantjärele vaadates tuli mul USA-sse minek liiga hilja. 22-aastaselt alles ülikooli minna, on liiga hilja. 18-19-aastaselt kohe pärast keskkooli minnes oleks see teekond võinud olla teistsugune,” rääkis Ilver.
Saatejuhtide küsimuse peale, kas ka toona olid USA mängijad oma Euroopa eakaaslastest füüsiliselt oluliselt üle, vastas Ilver veendunult: “See oli täielik kosmos! Need kiirused ja intensiivsus… Mis mulle USA korvpalli juures kõige rohkem meeldib, on eelkõige nende põrgatuskiirus. Kuivõrd suurte kiiruste juures nad oskavad palli valitseda, on müstika.”
Hilisematest NBA staaridest oli Ilveril huvitav seik kurikuulsa Ron Artestiga, kes hiljem vahetas oma nime Metta World Peace’iks. “Meie piirkonna tugevaim ülikool oli St. John’s ja saime nendega mängida ühe konverentsivälise mängu. Mäletan, et läksin platsile ja pidin teda katma hakkama. Artest ütles oma mängujuhile “Anna pall!” Sain aru, et nüüd võetaks ette. Võeti nii, et koos veaga kolmandalt korruselt pandi ära.” Aga Ilver ei jäänud võlgu ja vajutas teisel pool väljakut Artestile kaks kolmepunktiviset vastu.
Tol hooajal keskmiselt 14,5 punkti, 6,3 lauapalli, 4,2 korvisöötu, 2,1 vaheltlõiget ja 1,2 blokki kogunud Artest läks 1999. aasta suvel drafti 16. valikuna NBA-sse ning kerkis liiga “pahaks poisiks” ja seejuures üheks parimaks kaitsemängijaks.
Kuula “Möödaviske” saatest, miks Ilveril esimene hooaeg lombi taga aia taha läks, mis juhtus, kui kohe platsile minnes midagi ära käkerdasid ning miks tema tollaegne üliandekas meeskonnakaaslane Ray Minlend vaatamata NBA klubide huvile pärast ülikooli lõppu korvpalliga lõpparve tegi.
