Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laanel jääb lõppenud hooajast selja taha kogemus Rumeenia korvpall kõrgliigast. 179 cm pikkune Laane esindas seal Miercurea Ciuc CSM nime kandvat võistkonda, kellega jäädi kahjuks tabeli tagumisse otsa. Korrektuure on nüüd võimalik teha ja positiivsemaid emotsioone saada Eesti 3×3 korvpallikoondise särki kandes.
Rumeenia kõrgliigas, kus veel hetkel play-off’i mängud käivad, tegi kaasa 14 meeskonda. Miercurea Ciuci saagiks jäi vaid kolm võitu ning 23 kaotust, mis andis eelviimase ehk 13. koha. Laane oli hooaja esimeses pooles kimpus vigastusega ja teises tabasid ka võistkonda tagasilöögid, mille käigus lahkus kaks korvialust jõudu. Tagamees Laane suutis pakutud liidrirolliga kohaneda ning tema keskmisteks näitajateks jäid 20 mängu kohta 29,1 minutit, 11,4 punkti, 3,0 lauapalli, 3,4 korvisöötu, 1,4 vaheltlõiget, 2,3 pallikaotust ja 2,9 isiklikku viga.
Intervjuus Korvpall24.ee-le selgitas 24. mail 28-aastaseks saanud Laane, et tegus suvi ootab ees. Kuigi uus koduklubi veel paigas pole, hakkab ta 3×3 korvpallikoondisega jahtima 26.-27. juunil Rumeenias ja Iisraelis toimuval Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril pääset EM-finaalturniirile. 30. mail tehti soojenduseks edukas algus Tallinnas, kui koos Jaan Puideti, Rauno Nurgeri ja Karl Johan Lipsuga võideti koduse hooaja avaetapp.
Suvehooaja esimene etapp võidetud. Mis tunne on?
Eks ikka keeruline. Vähe teistsugune mäng ja samuti intensiivsus. Praegu tuleb endaga tööd teha, et vastu pidada ja seal on ikkagi asi nii palju professionaalsemaks läinud, et need nüansid, mis 3×3 on korvpallis, vajavad lihvimist. Õnneks on natuke aega veel.
Millal Sa viimati 3×3 korvpalli mängisid?
Etappe ikka olen mänginud, äkki kaks aastat tagasi. Aga niimoodi, et selleks eraldi valmistuksin ja trenni teeksin, pole enda mäletamist mööda küll lähiajal olnud.
Kuidas on meeskonna sisekliimaga? Ütlesid, et peab kõvasti harjutama, aga mingid asjad ju toimisid täna (avaetapil – toim.) ka või Sinu arvates mitte?
Eks midagi ikka toimis, aga oleme tegelikult ainult kaks trenni teinud praeguseks. Mingid asjad tuleb üle vaadanud, aga tegelikult tunneme ja suudame teineteist lugeda
Oskad midagi EM-ile ette vaadates öelda, kui tugevad võite seal olla või mis eesmärgid on sinna minnes?
Kõigepealt läheme seda piletit püüdma, mis saab olema juunikuus. Ütlen ausalt, et mul vastastest väga palju aimu pole. Pole selle poolega palju tegelenud ja proovime ennast n-ö korda saada.
Kas Rumeeniast tulles on puhkepaus vormi ära kaotanud või intensiivsus ongi 3×3 korvpallis kõrgem?
Intensiivsus on kõrgem, sest pole teisele poole platsi jooksmist. Tuleb kaitses ka survet anda ja rünnakul liikuda. Eks meil on omad taktikalised nüansid, mis praegu veel automaatselt ei tule. Mõtleme nende üle ja peame selle saama automaatseks, et ei hakkaks väljakul mõtlema, mida teed, vaid tuleks puhtalt vaistu pealt.
Rumeenias oli Sul vist hullumeelne hooaeg ja lõpus väga palju mehi väljakule ei jäänudki?
Meil seal kaks meest kümme mängu enne hooaja lõppu saadeti minema. Ametlikuks põhjuseks olid halvad esitused, aga mis päriselt juhtus, sellest mina rääkida ei tohi. Kui tahavad, siis räägivad ise või teevad seda treenerid. Ütleme nii, et… ma ei tohi selle kohta midagi öelda, aga tegemist polnud asjadega, mis käivad korvpalli juurde.
Sina mängisid ikkagi seal hooaja lõpuni. Kas Sul ei tekkinud tahtmist mingi hetk ära tulla, kui raskused olid ja võite ka ei tulnud või Sa professionaalina otsustasid lõpuni jääda?
Kui ma sealt oleks omaalgatuslikult ära tulnud, siis see võrdunuks allaandmisega. Kui sa oled ikka lepingu teinud ja meeskonnale jah-sõna andnud, siis seda tuleb täita. Alguses meil oli okei sats, kuigi teadlikult olimegi nõrgemad eelarveliste küsimuste tõttu. Suutsime aga pusida küll mingitel momentidel.
Mis näppude vahele jäi, kui hooajale tagasi vaatad?
Esimene poolaasta oli raske, sest mul oli tõsine hüppeliigesevigastus. Natuke läbi selle surusin, mis tagantjärgele vaadates polnud õige tegu. See pikendas mitte vormis oleku perioodi päris palju. Kui teine ring hakkas, siis oli tervis okei ja läks ka vorm paremaks ning sai mängitud küll. Näppude vahele jäi see, et minu poolt oli tegelikult teadlik otsus minna natuke nõrgemasse meeskonda, et ennast näidata ja et tulevikus sealsetesse kõrgematesse satsidesse pürgida. Eks ole näha, kas sain jala ukse vahele, aga arvan, et see võib osutuda päris keeruliseks.
Kas Rumeenia liiga oleks Sinu jaoks atraktiivne ka tulevikus?
Jah, see on väga tugev liiga. Minu jaoks võrdus see isegi samaga, nagu siin 3×3 korvpallis – hästi jõuline, selliseid handcheck’e kohtunike poolt vigadeks väga ei anta. Eks see ole natuke seotud ka sellega, et me olimegi nõrgem meeskond, aga hästi füüsiline korvpall oli igatahes. Võrreldes Kreekaga oligi selles plaanis teistmoodi, et seal mängiti mõistusega korvpalli, aga Rumeenias oli puhas füüsiline mäng. See mõnes mõttes pani korralikult proovile.
Kas olid võistkonnas puhas mängujuht ja Sinu ülesanne oli õigetele meestele pall kätte anda või said ka ise mingitel etappidel skoori teha?
Mingitel momentidel pidin skoori ta tegema. Eriti lõpu poole, kui polnud mingit pick and roll’i polnud ja sööte kellelegi jagada. See oli mõnes mõttes loogiline, sest need kaks pikka, kes minema läksid, võtsid mõlemad mängu peale keskmiselt kümme viset. Nii jäi 20 viset üle ja keegi pidi nüüd võtma need enda peale.
Kuidas Rumeenias elamine oli? Mingit kultuurišokki polnud?
Ei olnud hullu midagi. Tuli arvestada sellega, et kaarikud ja hobused sõidavad keset linna tee peal. See oli nende jaoks normaalne.
Su jaoks lõpus ka?
Peame arvestama, et nende kultuur on selline ja nende elujärg praeguses hetkes sealmaal.
Klubi poolt oli Sulle auto ja korter antud või ka kaarik ja hobune?
Elamine oli olemas, aga hobust ei antud. Selle jaoks oleks pidanud juhi ka andma.
Mida Sul tulevik ette näeb? Kas on mingeid jutte ka juba või praegu liiga vara sellest rääkida?
Ei ole hetkel kellegagi juttu olnud. Vaatan rahulikult ringi. Rumeenia liiga on ka alles poolfinaalides. Kõik peavad oma rivid esmalt üle vaatama. Rumeenias üldjuhul peksid nad suhteliselt varakult komplekteerima hakkama, kuna lõviosa meeskondade sponsorrahad tulevad linnalt ja nii saavad varakult eelarved kinnitada.
Sul on eesmärk ikkagi välismaa või oled nõus ka Eestisse tulema, kui on hea pakkumine?
Pole isegi sellele praegu mõelnud. Valmistume siin 3×3 meeskonnaga, enne seda oli kerge puhkeperiood ja nüüd aktiivne puhkus. Vaatame jooksvalt. Pole mõtet ühtegi ust kinni ega lahti lüüa.
Oled tippkorvpallurina päris mitu hooaega nii teinud, et hooaeg saab läbi ja suvel on selline periood, kus järgmise aasta ees teadmatus. Kas oled sellega harjunud või natuke närib ka sees, et ei tea, mida sügisel hakkad tegema?
Mingil määral on see kindlasti ebamugav. Oleks hea ja teadlik valmistuda, kui sul leping all juba. Peame siiski aru saama, näiteks ka Eestis, et sponsorrahadest ei tea kunagi keegi, kes ja kui palju klubi toetab. Eriti praegusel ajal on väga keeruline pikemaid lepinguid teha, sest võetakse mingisugune risk. Mängija seisukohalt oleks väga hea, kui oleks pikad lepingud ja pikk perspektiiv, mida meeskond tulevikus tahab. Olen harjunud, et vahel otsused venivad pikaks, suve lõppu. Pole midagi teha.
Tööta jääda seega ei karda?
Kunagi ei julge öelda midagi. Eks välismaal mängimise miinus on see, et Eestist kaod pildilt ära. Ise tahan kindlasti edasi mängida, vara veel lõpetada.
