See on lugu sellest, kuidas saatuse vingerpussidele vaatamata on Ivo Van Tamm jätkanud kirglikult ja pühendunult oma sportlasteed, mis sai alguse juba noores eas. Esialgu sai käidud nii ujumas kui kergejõustikus, aga ka jalgpalli- ja korvpallitrennides. Korvpalli mängis Ivo BC Rimi klubis treener Indrek Reinboki juhendamisel. Nagu Ivo ise ütleb, oli “Reinukas” hea treener, kes oskas mängu lapse jaoks atraktiivseks teha ja nii sai korvpallist tema jaoks südamelähedane ala. Oma töökuse ja tõelise sportlashinge on ta kahtlemata kaasa saanud oma sportlikust perekonnast. Ivo isa Jüri Tamm on kahekordne olümpiapronks ja MM-hõbemedalist vasaraheites.
Ivo profikorvpalluri tee algus on olnud täis väljakutseid, seda peamiselt just oma enda keha ehk sportlase jaoks vaieldamatult väga olulise tööriista korras hoidmise kohapealt. Lisaks veel käik USA-sse IMG akadeemiasse, kuhu sai mindud esialgu turistiviisa ja selge arusaamaga, et igal juhul tuleb ülikoolitee ette võtta, aga mis jäi lõpuks huvitavatel asjaoludel siiski katki.
2015. aasta sügisel läks Ivo USA-sse ja esimesed kolm kuud sujus kõik suurepäraselt. Sai loodud mitmeid häid kontakte tugevate ülikoolide ning persoonidega. Ühes meeskonnas sai mängitud ka praeguse NBA mehe Jonathan Isaacuga, kellega hoitakse sidet veel tänaseni. Pärast Õhtulehes ilmunud sisukat artiklit ning mõned nädalad enne jõulupühadeks koju naasmist sai Ivo isa kõne, kus paluti kohe esimesel võimalusel saatkonda ilmuda. Esialgu mingit seletust ei antud. Asi lõppes sellega, et tagasi USA-sse enam minna ei lubatud. See on aga kauge ajalugu ning tänane lugu räägib Ivo kahest üpris järjest juhtunud põlvevigastusest ja tagasitulekust mis venis pea nelja aasta pikkuseks!
Ivoga said meist meeskonnakaaslased Tallinna Kalev/TLÜ meeskonnas, kuid olime varasemalt kokku puutunud ka Audentese spordikooli ajal. Olles Audenteses juba esimesed tuleristsed meistriliigas saanud ja USA karastus all, tuli Ivo meile ja hakkas kohe väga tublilt toimetama. Kirja läks 12 mängu ning ligi 15 minutilise mänguajaga 6,4 punkti ja 3 lauapalli. Pole paha 19-aastase kuti kohta. Oma tublide esitustega jäi Ivo silma Tartu meeskonnale ja teenis nende juures lepingu. 2016. aasta novembrist hakkas pihta aga pikk taastumisprotsess ja sinna jäi ka Ivo viimane ametlik mäng enne tänavust hooaega, kui kõigile korvpallifännidele üllatuseks sai Ivo kirja esimesed minutid Ukraina kõrgliigameeskonna BC Kiievi eest. Kolm aastat ja 11 kuud hiljem on mees tagasi. Tugevamana ja paremas klubis kui eales varem!
Mis siis vahepeal toimus?
2016. aasta novembris oli Tamme viimane ametlik mäng Tartu meeskonna eest. Esimene põlvevigastus oli ACL-i ehk ristatisideme rebend, mis juhtus treeningul. Pärast seda oli kohe selge tunne, et midagi on nüüd pahasti. Operatsioon sai tehtud ja oli aeg taastusraviks! Esimest korda midagi sellist kogedes ei oska ju täpselt aimata, mis ees ootamas on. Järgnev oli aga ülimalt äge kogemus. Nimelt elus kord juba on nii, et tihtipeale on asjad omavahel seoses, nii ka see, kuidas sai alguse Ivo koostöö kuulsa Soome tippfüsioterapeudiga.
Tartus mängides käis Ivo tihti läbi Eesti kergejõustikutipu Rasmus Mägiga, kellelt õnnestus saada kasulik kontakt Soomest. Pealehakkamist ja julgust peab olema, sest mingit otsade kokku viimist, kui sellist, ei toimunud. Rasmus andis e-maili aadressi ja telefoninumbri. Õnneks osutus Soome tippmees äärmiselt abivalmiks ja Iff saigi Helsingisse taastusravile suunduda. Mees nimega Marko Yrjövuori – liikumisekspert ja füsioterapeut, kes elas ja töötas aastaid USA-s ning teenindab igapäevaselt täieliku maailma tipptaset. Ta on olnud NHL-i tiimi Los Angeles Kingsi ja hiljem juba ka Los Angeles Lakersi tunnustatud abiline. Lähemalt saad lugeda SIIT. Marko juhendamisel sai esimene edukas taastumine ristatisideme rebendist teoks. Taastusravi ajal käis Ivo iganädalaselt Soomes – hommikul varakult sinna, taastusravi ja õhtul laevaga tagasi Tallinnasse. Milline pühendumus! Markoga töötades sai minimaalselt kasutatud kangi ja palju kasutati harjutusi oma keharaskusega. Läbi Ivo on tegelikult ka Eesti korvpalli jaoks loodud tee ja sild Soome tippmehe Marko Yrjövouriga.
Taastusravi sai läbitud ja arstid andsid rohelise tule. See tähendas, et oli aeg leida endale uus klubi. Mees töötas kõvasti omal käel ja saime temaga paar korda kokku ka Howard Frieri treeningutel, et oma oskusi lihvida. Tagasitulekuga liialt ei kiirustatud ja ettevalmistus oli põhjalik. Esimene tõsisem kosilane tekkis 2018. aasta augustis Ukraina liigast, meeskonnaks Dnepr. Pärast edukat testperioodi pakuti ka lepingut, kuid samal ajal käis tihe suhtlus BC Kalev/Cramo meeskonnaga ja see tõmbas meest ennast veidi rohkem. Nii sai otsustatud Eesti meistermeeskonna kasuks ja Cramo treeningutega liitus Ivo 2018. aasta augusti lõpus.
Kõik sujus justkui õlitatult, kuni ühe saatusliku treeninguni septembris. Jalast käis mingisugune vale nõks läbi ja esialgu oli lihtsalt tunne nagu oleks lihase ära tõmmanud. Ei tundunud üldse hull. Sama päeva õhtuks oli põlv paistes ja oli selge, et on jama. Täiendavate uuringute käigus selguski karm tõsiasi, et järjekordne ACL-i rebend. Oli laual ka variant, et saaks ilma operatsioonita hakkama ning piisaks taastusravist, kuid kuna tegemist oli noore mehega, soovitas Kaspar Rõivassepp siiski lõigata, et asi saaks lõplikult korda. Teine taastusravi sai läbi viidud Svea Milleri poolt ning pärast taastusravi juhendas ja tänaseni juhendab Ivo üldfüüsilise treeninguid Indrek Tustit. Samuti soovis Ivo eraldi mainida ja tänada Sixten Tomingat, kelle käe all oma korvpallioskusi arendab ning Kaia Kanepit, kes oli samuti suureks abiks taastumisprotsessil.
Miks see kõik?
Üks põhilisi küsimusi Ivole on olnud, et kas tõesti pole sellist tunnet tulnud, et nüüd aitab, enam ei viitsi? Aga tema sõnul ei ole. Ivo peab seda märgiks, et kohe, kui elus selline moment tekib, kus tuleb väike kahtlus, on lihtne mõista, et see pole ikkagi siis õige asi. Just oma sitkusega soovib Ivo eeskujuks olla teistele, et elus juhtubki teinekord asju, aga see ei tähenda, et ongi kõik. See on elu. Mõnel tuleb näiliselt kergemalt, mõnel raskemalt, aga tööd peab tegema niikuinii. Kui mängija on talendikas, suudab ta üldjuhul purjetada välja teatud tasemeni, aga mingist hetkest alates ainult talendist enam ei piisa ja tuleb sein ette. Seetõttu on Ivol kogu selle aja vältel olnud kindel toitumisplaan ja väga süsteemne kava, mis omakorda tähendas paljudest asjadest loobumist. Suurim motivaator oli see, et pidevalt oli tunda edasiminekut.
Ivo sõnul pole mingil juhul mõtet ennast kellegagi võrrelda. “See on selge, et ma pole Devin Booker või keegi kolmas. Tuleb usaldada protsessi ja oleksitele mitte mõelda.” Ivo kasuks räägib ka tugev perekonna toetus ja see, et isa Jüri Tamm oli ise tippsportlane. See on maast madalast aidanud mõista tõelise sportlase olemust ja suhtumist, kuidas jõuda tippu. Tasub siinkohal ära mainida, et Ivo ema on ukrainlanna ja seetõttu ongi Ivol tugev side Ukrainaga. Päeva lõpuks on süda rahul ja Iff tunnistab, et iga raskus on olnud võimas tööriist iseenda arengu puhul.
Lihtne on öelda “Ah ma ei viitsi enam!”, aga olles niipalju vaeva juba näinud, ei saa seda kõike mõne momendi pärast nurka visata. Lisaks on selge see, et alati tuleb usaldada iseennast. Keegi teine ei saa tulla sulle ütlema, kuidas sa ennast tunned, kui kaugele su tiivad võiksid kanda või millal oleks aeg joon alla tõmmata.
Kogu selle pika taastusperioodi vältel oli Ivole pea puhtana hoidmisel abiks üks äge juhus, mis viis ta kokku ühe soomlase Mikko Luukkaga, kes oli Hyperice’i maaletooja ja esindaja Baltikumis. Tuttavaks saadi Marko Yrjövuori Elite Trainers’i taastusravikeskuses täiesti juhuslikult. Kuna värske tuttav oli pärast ühte sessiooni samuti teel Tallinnasse, siis tee peal sõbruneti rohkem ja Ivo sai endale kaasa igasuguseid Hyperice’i taastusravivahendeid. Neid treeningutel kasutades tekkis teistel toodete vastu suur huvi ja huvilisi oli vaja pidevalt suunata maaletooja juurde, kuni lõpuks sai Ivost endast Mikko abiline. See oli suurepärane tegevus, mis hoidis pea puhtana ja oli reaalselt äge väljakutse.
Kuidas tuli pildile BC Kiievi korvpallitiim?
Pärast järjekordset pikka ja põhjalikku taastumisperioodi oli taaskord aeg käes, et hakata mõtlema karjääri jätkamise võimalusi. Selge soov oli proovida välismaal ja kuna Jüri Tamm tunneb hästi Aleksander Volkovit (kunagine Nõukogude Liidu tippkorvpallur ja endine Ukraina korvpalliliidu president – toim.), siis võeti temaga ühendust, et nõu pidada, millist võistkonda Volkov võiks soovitada. Ta andis BC Kiievi peatreeneri Ainars Bagatskise telefoninumbri ja nii saigi lätlasele helistatud, kas oleks võimalust ennast näitama tulla. Lepiti kokku, et on võimalik treeningutega liituda ilma mingite tingimuste ega lepinguta. Kiievi klubisse saabudes elas Iff esimesed kuu aega oma kuludega hotellis, mis tõsiselt sümpatiseeris kogu klubi juhtkonnale. Selline pühendumine veenis tiimi, et Iffi näol on tegemist näljase mängumehega, kes soovib iga hinna eest oma karjääri jätkata.
Ivo Van Tamm on tagasi!
Iffi 8 elutarkust
* Pühendu jäägitult seatud eesmärgile. Enne tuleb loomulikult selgusele jõuda, mis on see miski, mille nimel ollakse valmis ohverdama.
* Kaalu rahulikult läbi kõik otsused. Ära torma! Päev, nädal või isegi kuu ei muuda pikas perspektiivis midagi.
* Julgus valikuid teha on edu eeldus, eriti ebamugavate valikute puhul.
* Raskuste korral võitle lõpuni.
* Kuula iseennast ja usalda oma lähedasi. Õpi teiste kogemusest, aga ära usalda pimesi ükskõik kui kuulsat või tarka spetsialisti. Uuri tausta! Otsustavad inimeste teod, mitte nende tiitlid või teaduskraadid.
* Ära usalda pimesi kõiki ametnikke, isegi kui selleks on mõni suursaadik või president. Neil puudub sinuga isiklik side, seega on neil suures plaanis suva.
* Ära karda öelda “ei”.
* Tunne rõõmu igast päevast, mis kingib sulle võimaluse tegeleda armastatud asjaga.
Ivoga suhtles ja loo pani kirja Martin Jurtom, toimetas Siim Semiskar.
Mis on kogemusnõustamine?
Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste- ja kogemustevahetus ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset- ja/ või praktilist tuge.
Kogemusnõustajana on minu sooviks aidata Eesti korvpalli ja sporti edasi järgmistele kõrgustele, pakkudes korvpalluritele igakülgset tuge ja nõu millega iganes üks korvpallur antud ajahetkel mingil ristteel on. Mentaalne tervis on sportlase absoluutse tipu saavutamise juures ülioluline.
Martin Jurtom, martin.jurtom@gmail.com / Vaata ka SIIA.
