Eesti naiste rahvuskoondise peatreener Janne Schasmin jätkas oma Facebooki lehel Korvpallitreener Janne oluliste persoonide tutvustamist Eesti korvpallist. Selles osas tutvustati teravat tagamängijat Anastassia Ptitsõnat.
Janne Schasmin: “Nastja on minu jaoks olnud alati hea treenitav, kes on maksimaalselt pühendunud ja tegutseb väga professionaalselt. Noore treenerina on ta väga õpihimuline ja otsib võimalusi pidevalt saada paremaks! Ka temal on treeneritööks väga hea omadus – kuulamine.
Kuidas jõudsid korvpalli juurde ja mis motiveeris Sind just korvpalli mängima?
Spordiga hakkasin tegelema 4-aastaselt, kui vanemad mind koos õega iluuisutamistrenni viisid. Olin nii vaimustuses, et käisin isegi kooli asemel trennides, et olla parem kui teised. Samal ajal, trennist vabadel päevadel, käisime õega vaatamas, kuidas ema korvpalli mängis (Irina Ptitsõna on praegune Narva tüdrukute korvpallitreener – toim.). Kui trenn lõppes, oli võimalus ka minul palli mängida ja see meeldis mulle väga. 12-aastaselt olin sunnitud iluuisutamise maha jätma ja mu ema oli paar aastat enne seda tulnud tagasi korvpallitreeneri töö juurde. Mul ei jäänud midagi muud, kui minna tema trenni. Nii ma käisin pool aastat temaga kahes trennis, esimene grupp oli 2-3 aastat minust vanemad, teine grupp 4-5 aastat vanemad. Ja ma armusin. Iga päev, kui ma trenni tulin, tahtsin mängus kõige rohkem korve visata. Armusin nii palju, et poole aasta pärast ütlesin emale, et ta saadaks mind Tallinnasse, et saaksin omavanuse võistkonnaga treenida. Hirmu ja suure tahtmisega astusin Siili pallimängusaali Maia Dorbeku trenni aasta nooremate tüdrukutega. See asjaolu, et pidin noorematega trenni tegema, tõstis kohe motivatsiooni. Ma tahtsin olla parim ja saada omavanuste võistkonda. Nad olid juba tol hetkel Eesti meistriks tulnud.
Mis oli Sinu jaoks korvpalli mängimise aja jooksul kõige meeldejäävam või erilisem moment?
Eredaid mälestusi on palju. Väga oluline oli hetk, kui algselt jäin U16 koondise kandidaatide hulgast välja, kuid pool aastat hiljem Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis alustasin ülitugeva Venemaa vastu algviisikus. Meeldejäävaid hetki on veelgi: U18 Euroopa meistrivõistluste 5. koht, viis Eesti meistritiitlit ning lepingu sõlmimine Tšehhi meistriliigavõistkonnaga.
Millega oled saanud lisaks mängimisele väljakul panustada meie korvpalliellu?
Olen neli aastat treeneritööd teinud. Tahan edaspidi oma pühendumuse ja eeskujuga võimalikult paljudele noortele korvpallipisikut süstida ja neid motiveerida.
Millega Sa hetkel tegeled ja mida on korvpalli mängimine Sulle eluks kaasa andnud?
Praegu töötan koolis kehalise kasvatuse õpetajana ja TalTech/Altius klubis U14 tüdrukute treenerina. Samuti olen U14 Eesti koondise tüdrukute abitreener. Tänu korvpallile leidsin töö, mida armastan ja tahan teha iga päev. Tunnen, et see pole enam lihtsalt mäng, vaid midagi suurt ja olulist minu elus. Korvpall tegi minust sihikindla inimese, õpetas kannatama, töötama ja väärtustama tulemust. Korvpall kinkis palju sõpru ja võimalust näha maailma. Samuti on see mäng mu tuju tõstja igapäevases elus. Kui päev ei lähe hästi, siis korvpall on alati abiks.
Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele korvpallitüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses.
Armastus korvpalli vastu ja pühendumus on edu saladus. Ümbritse ennast inimestega, kellel on kõrged eesmärgid ja otsi inspiratsiooni parimatelt.
On Sul pakkuda mõni kogemus või soovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada?
Mõtle alati positiivselt! Praegu on hea võimalus enda kallal tööd teha ja kindlasti näed hiljem seda tulemust platsi peal. Pühenda oma aega sellele, mille jaoks sul enne aega polnud. Ära ole laisk!
