BC Valga-Valka meeskond asub hetkel Eesti-Läti korvpalli ühisliigas 15 meeskonna hulgas 13. kohal 6 võidu ja 17 kaotusega. Eestlastest on võistkonnas suurimat rolli kandnud 30-aastane ja 200 cm pikkune ääremängija Timo Eichfuss, kes esindab Valgat esimest hooaega. Eichfuss on senise 23 mänguga kogunud keskmiselt 9,5 punkti ning 4 lauapalli mängus.
Eichfuss rääkis Korvpall24-le lähemalt Valga meeskonnasisesest olukorrast oma silme läbi. Samuti uurisime, millised plaanid on Timol järgmiseks hooajaks.
Timo, kas võib öelda, et käesolev hooaeg on olnud Sinu senise karjääri kõige keerulisem arvestades seda, kui palju on meeskonnas hooaja jooksul muutusi toimunud (lahkunud neli mängijat Clayton Wilson, Carl Anthony Montgomery, Stephen Brown, Guntis Sipolinš ning vahetunud peatreener, kui Armands Misuse asemele toodi Mihhail Karpenko – toim.)?
Jaa, kindlasti. Varem sellist hooaega minu karjääri jooksul pole olnud. Ütleme nii, et see keerukus kestab siiamaani. Üks viimaseid mänge (59:70 kaotus tabeli viimasele meeskonnale Jekabpilsile – toim.) näitas kõige paremini ära, milline see hooaeg olnud on: üles-alla nagu ameerika mäed. Ega midagi kerget ei ole olnud.
Kes Valga meeskonna leegionäridest on sel hooajal sulle parima mulje jätnud?
Kindlasti Stephen Brown, kes kolm-neli nädalat tagasi minema läks. Tema oli kõige meeldejäävam välismängija, uutest meestest seevastu pole veel täiesti terviklikku pilti ette saanud. Stephen Brown oli selline mängija, kes kuulas, mis talle räägitakse ja aitas võistkonda väga palju.
Kas kellegi lahkumisest on ka kuidagi eriliselt kahju, kes oli võistkonnale platsil eriliselt vajalik?
Nagu eelnevalt mainisin, siis Brown, aga ka Guntis Sipolinš, kes läks Liepajasse. Tema lahkumisega on meil korvialune väga hõre. Pikkust jäi märgatavalt vähemaks. Tuli küll uus poiss, aga kuna Montgomery (Carl Anthony – toim.) oli juba enne Sipolinši ära läinud, siis meil oleks tegelikult kahte asendust vaja. Praegu ongi tiimis põhimõtteliselt ainult kaks pikka: mina ja uus mees Sade (Sade Aded Hussein – toim.).
Kas käesolevast hooajast meenub sulle mõni võidetav mäng, mille lõpus ära andsite? Midagi, mis veidi kripeldama jääb, et mille tõttu koht turniiritabeliseis hetkel oodatust madalam on?
Hmmm…(mõtleb). Neid mänge on olnud päris mitu: kohe esimene mäng hooaja alguses Valmieraga (Valga kaotas võõrsil 88:84 – toim.), siis Pärnu vastu kodus, kus me põhimõtteliselt 37 minutit juhtisime (Valga kaotas 70:79 – toim.), siis võõrsil Liepaja mäng (85:76 kaotus – toim.), millega esimene treener Misus nö sule sappa sai ja väga värskelt on meeles viimane mäng Pärnuga, kus me saime teisel lisaajal pähe. Ise käkkisin selle lõpu seal ära.
Kas ja kui, siis mis sinu arvates meeskonnas teistmoodi on peale koosseisumuutusi?
(Hingab sügavalt) Oh… kuna meil on nii palju mehi vahetunud, siis suur miinus, mis meil on, on see, et võistkonna sisekliima ja ühtehoidmine on hästi ligadi-logadi. Igas võistkonnas, kus ma karjääri jooksul mänginud olen, on olnud teatud hetki, kus aja jooksul tekivad konkreetsed isiksused, egod jms, aga vaatamata sellele on suudetud ühte jalga käima hakata. Kahjuks praeguse seisuga me võistkonnana ühte jalga veel ei käi (kes hakkab mingil hetkel isiklikku statistikat taga ajama, kellel on asjadest erinevad arusaamad jne).
Mis on sel hooajal Valgat juhendanud treenerite käekirja suurimad erinevused?
Esimene treener (Armands) Misus… temal puudus distsipliin ja taktika kui selline… Ta vaatas suurema osa ajast mulle kui kaptenile otsa, kuna ma olen võistkonna üks kogenumaid mängijaid. Väga palju pidin mina ütlema. Praegune treener Mihhail (Karpenko – toim.) on seevastu kogemustega treener, VTB tasemel, suurte klubide juures olnud. Tal on kindel pilt ja nägemus, milline peaks võistkond olema. Kindlasti on tal puudus vajalikest “tööriistadest” ehk mängijatest, et kogu kompott ilusti kokku panna, aga ta üritab sellest meeskonnast maksimumi võtta. Professionaalsus tõusis uue treeneri tulekuga.
Kuidas Sa suhtud üldse uude Eesti-Läti liigasse? Pooldajad väidavad, et lätlastega ühise liiga loomine pidavat siinse korvpalli arengule kasuks tulema. Samas, kas sinu arvates on suurt vahet kui võrrelda näiteks eelmise hooaja Balti liigaga?
Uus liiga tõi kindlasti uut hingamist. Saab rohkem Läti võistkondadega mängida. Kahju on muidugi, et Eesti karikas ära kaotati. Väike miinus on see, et klubid, kes ei jõua play-offi (suure tõenäosusega võib juhtuda, et need oleme meie) peavad piirduma 28 mänguga ja ongi kõik. Mängija vaatevinklist vaadatuna võiks hooajal rohkem mänge olla. Ideaalis võiks olla ikkagi 40+ mängu.
Leian, et Eesti karikamängud, kus saavad ka esi- ja teise liiga võistkonnad kätt proovida, võiks tagasi tuua. Samas see (Eesti-Läti liiga) on uus asi ja loodame, et liiga formaati muudetakse edaspidi ehk mängude arv võiks tulevikus kasvada.
Kuidas Su enda füüsiline konditsioon Sinu arvates hetkel on? Ükski tervisehäda ei kimbuta (meedias on olnud juttu, et eelmisel hooajal olid Sul seljaprobleemid, samuti on teada fakt, et Sul on varasemalt mitu korda põlve opereeritud)?
Nipet-näpet pisivigastusi on sel hooajal olnud ja mingisugused kangushetked ning valud on alles, aga teeme harjutusi ja tundub, et läheb paremuse poole. Hetkeseisuga ma jätkan oma korvpallurikarjääri uuel hooajal. Olukord on parem kui eelmisel hooajal. Suvel oli koguni selline situatsioon, kus ma mõtlesin, et lõpetan mängimise üldse ära. Kindlasti teeb otsuse langetamise lihtsamaks see, kui hooaeg lõppebki märtsis ära. See jätaks rohkem aega, et saaksin keha ravimisele keskenduda ja uueks hooajaks põhja alla laduda. Kui ma võtangi kevadel-suvel tervise prioriteediks ja saan terviseasjad korda, siis tahaks karjääri jätkata, aga ma ei kujuta küll ette, kus ma seda teha võiksin. Kahe kuu pärast saab Valgaga leping läbi, siis ma olen nö vabaagent, vaba mängija turul. Eks siis ole kuulda, kas keegi soovib minu teeneid või mitte. Kindlasti ma suvel trenni teen ja loodan, et keegi on sügisel minust huvitatud.
Valgal on Eesti-Läti korvpalliliiga põhiturniiril jäänud veel pidada viis mängu, neist järgmine toimub 6. märtsil kodus BK Liepaja vastu. Valga jaoks lõppeb põhiturniir 23. märtsil, kui võõrsil kohtutakse TalTech’i meeskonnaga.
