USA-s üliõpilaskorvpalli mängivate eestlaste arv on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud. Üheks neist on 19-aastane Artur Konontšuk, kes jättis värskelt selja taha oma esimese hooaja USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis.
Kui NCAA juhatus võttis üle-eelmisel nädalal vastu otsuse jätta ära seni veel pidamata konverentside ja divisjonide finaalturniirid, siis Konontšuki koduülikooli meeskonna Southern Miss Golden Eaglesi hooaeg oli juba lõppenud. Konontšuk tegi lõppenud hooajal kaasa 29 kohtumises ning teenis Southern Missi uustulnukatest enim mänguaega – keskmiselt 26,3 minutit. Selle ajaga jäi tema arvele keskmiselt 6,7 punkti, 3,6 lauapalli, üks resultatiivne sööt, 0,5 vaheltlõiget ja 0,3 blokeeritud viset.
Korvpall24.ee portaal uuris 201 cm pikkuselt ääremängijalt nii tema möödunud hooaja kui ka tulevikuplaanide kohta.
Esimene hooaeg USA üliõpilasliigas on nüüd selja taga ning lõppes veidi varem kui loodetud, jäite konverentsi finaalturniirilt välja (turniir katkestati pärast esimest ringi – toim.). Kuidas lõppenud hooaja enda jaoks kokku võtad?
Hooaeg algas minu jaoks väga hästi ning hooaja keskel oli kõik veel enam-vähem, aga siis hakkasid tulema väiksemad vigastused, kuna koormus oli alati suur.
Põhihooaja jooksul kogusite üheksa võitu ja 22 kaotust. Sellega ei saa ilmselt rahule jääda. Mis on meeskonna nõrgad kohad?
Meeskonna saldoga ei saa kindlasti rahule jääda. Meeskonna nõrgaks kohaks oli kindlasti see, et meil ei olnud ühtsust ning kõik tegid seda, mida õigeks pidasid.
Aga isiklikus plaanis oled hooajaga rahul?
Isiklikus plaanis olen meeskonna võitude-kaotuste suhtele vaatamata oma esimese hooajaga rahul. Ma sain väga hea kogemuse ning mänguminuteid sain freshman’i (esimese aasta õpilane – toim.) kohta ka väga palju.
Mis olid lõppenud hooaja eredaimad momendid ja värvikamad seigad?
Kõige meeldejäävam oli minu jaoks Bahama saartel mängitud turniir, kus mängisime top30 ülikoolide vastu. Oma silmaga näha kõiki neid mängijaid, kes järgmisel hooajal arvatavasti NBA-sse lähevad, on hoopis teine tunne, kui telekast vaadata.
Hooaja keskel vigastasid põlve. Kas see jäi platsile naastes Sinu mängu mõjutama ja kas praegu on kõik korras?
Koormused olid päris suured ning mul on põlvedega kogu karjääri jooksul probleeme olnud. Need on mu nõrgad kohad. Aga see vigastus tuli täpselt õigel ajal, kuna ma jätsin vahele ainult kaks mängu . Sain selle ajaga põlve kallal tööd teha, et see tugevamaks saada. Pärast taasturavi platsile tagasi tulles oli kergem ja kindlam tunne, kuna olin puhanud. Nii et, see võis isegi kasuks tulla. Praegu on kõik korras ning loodan suvel U20 koondises kaasa teha.
Kuna tegu on üliõpilasliigaga, siis tuleb lisaks korvpalli mängimisele tegeleda ka õppimisega. Kahte Sinu meeskonnakaaslast karistati talvel kehvade õpitulemuste pärast mängukeeluga. Kas Sinul on hinded korras?
Nii oli jah, mõlemad mängujuhi rollis ka veel. Minul on sellega kõik korras. Seda tihti ei juhtu, et mängijaid eemaldatakse.
Noorele eale vaatamata oled nüüd mänginud juba kahes välisriigis. Võrdle mängimist Tšehhi korvpalliakadeemias ja USA ülikoolis. Mis on suurimad erinevused?
Tšehhi ja USA korvpalli vahel on palju erinevusi. Põhiline on see, et USA-s on see palju kiirem ja agressiivsem.
Räägi elust USA-s. Mississippi kuvandiks on selline ehe lõunaosariik ehk ameerikapäraselt Deep South. Kuivõrd see paika peab, kas grillipeod ja pikapid on igal sammul?
Mississippi elu on vägagi omamoodi. Inimesed on väga avatud ja võõraid siin pole. Korvpall on siin väga populaarne ning tihtipeale jääb linnas olevatest väljakutest väheseks, kuna need on nädalavahetustel rahvast täis, kui pick-up mänge tehakse.
Kuidas ameeriklased Sinu perekonnanime kirjapildi ja hääldusega hakkama saavad? Mis huvitavaid variante oled kuulnud?
Ma sain iga kord naerda, kui mu nime mikrofoni kaudu öeldi. Sealt tuli selliseid hääldusi, mille peale ise poleks tulnudki. Tihtipeale tulid kommentaatorid enne mängu minu juurde küsima, kuidas mu nime hääldatakse.
Kirjelda oma meeskonnakaaslasi. Milline õhkkond meeskonnas valitseb?
Meeskonnakaaslased olid sõbralikud ning sain nendega lähedaseks kohe algusest peale.
Mõne sõnaga ka ühest endisest meeskonnakaaslasest. Mõni aeg tagasi käis läbi uudis, et Mark-Andreas Jaakson võib järgmiseks hooajaks samuti Southern Missiga liituda. Kui palju te omavahel suhtlete ja mida selle kohta rääkida saad?
Mark on mulle väga lähedane sõber. Oleme kogu elu kas koos või üksteise vastu mänginud. Tema kaudu sain ma GBA-sse ja sealt edasi Southern Mississippisse. Võib öelda, et ilma Markita poleks ma hetkel siin. Nüüd ma siis üritan nii-öelda teenet vastu teha. Kui treener küsis minult, kas Eestis on korvpallureid, kellele nad silma peale võiksid visata, siis ütlesin kohe mõtlemata Marki nime ning nad olid temast väga huvitatud. See oleks väga kihvt, kui saaksime jälle koos mängida, kuna Tšehhis oli meil väga hea omavaheline keemia.
Järgmine hooaeg algab alles novembris. Kuidas vahepeal aega sisustad ja mis plaanid Sul suveks on?
Hetkel on hooaeg läbi ning veidi puhkame. Pärast kevadvaheaega hakkame vaikselt jõusaali kangi alla liikuma. Hakkab olema samasugune graafik nagu hooajaeelse ettevalmistuse ajal. Suvel teen arvatavasti individuaalselt trenni ning plaanin ka koondiselaagritesse minna.
Sul on nüüd USA ülikoolikorvpallist ettekujutus olemas, millised on Sinu eesmärgid järgmiseks hooajaks?
Eesmärgid on mul alati samad ehk saada iga hooajaga paremaks. Nii kaua kui mingi progress on, olen ma rahul. Järgmisel hooajal pean jälle mänguminutid välja teenima, kuna tulevad uued mängijaid peale, kes samuti tahavad neid samu minuteid endale saada. Nii et tööd peab kõvasti tegema.
