Korvpallipodcastis “Möödavise” käis sel nädalal külas treener Alar Varrak, kes alles hiljuti sai vabaks Venemaa esiliigaklubi Jekaterinburgi Urali peatreeneripostilt. 37-aastase eestlase sõnul oli Venemaalt saadud kogemus tema jaoks suurepärane ning tagantjärele targana oskas ta väga hästi välja tuua ka need aspektid, mis lõpuks töö kaotamise põhjustasid.
“Midagi pole teha, treenerid ikka õpivad,” sõnas Varrak, kelle sõnul on ta hiljem analüüsides enda jaoks kõrva taha pannud kaks suuremat õppetundi.
“Ma tegelikult ise tundsin, et olen ülitubli. Aga klubi president Stanislav Jerjomin, kes ka ise kogenud treener ja käis tihti trenne vaatamas, tahtis mind pigem tagasi hoida, et ma hoogu maha võtaksin,” meenutas Varrak oma esimest õppetundi Venemaalt. Ta selgitas: “Lõpuks tuli välja, et taktikaliseid nüansse küll treenisime, aga mängijad ei julgenud mulle tol hetkel tunnistada, et nende jaoks oli detailsust liiga palju.”
Teise õppetunnina tõi Varrak välja, et teda on tihti süüdistatud, et ta pole n-ö trenni treener ja tema harjutuskorrad võivad kohati jääda liiga kergeteks. “Seal tahtsin ennast muuta ja panin oma Urali märkmikusse esilehele kirja: Tee kõva trenn! Tahtsin oma vanadest vigadest õppida.”
“Lõpuks paar nädalat enne lahkumisteadet öeldi mulle, et puhkepäevi pole ja mängijad on väsinud. Lugesin ise kokku ja tõepoolest, ainult reisipäevad olid n-ö puhkepäevad. Jälle uus kogemus – võib-olla keerasin teistpidi vinti üle,” raputas Varrak endale tuhka pähe.
Varraku sõnul on ta selle pildi nüüd hiljem kokku pannud tema asemel Urali peatreeneriks asunud Mihhail Karpenko, mängijate ja president Jerjomini tagasisidest. “Aga Jerjomin tegelikult hoiatas mind ette juba siis, kui ma veel töötasin,” tunnustas eestlane kogenud venelase silma, kes nägi kõrvalt ära, et meeskond ei suuda koormustega toime tulla ja Varraku detailset infot vastu võtta.
Eestlase sõnul oli Jerjomin kuni lõpuni tegelikult tema poolel, kuid kohalik kuberner ja teised ülemused nõudsid meeskonnas muudatusi.
Kokkuvõttes hindas Varrak Venemaa esiliiga taset väga korralikuks ning VTB Ühisliiga lõpuklubidega suurt erinevust pole, kuigi esiliigas on lubatud üles anda kõigest kaks välismaalast.
“Nad pole maailma kõige osavamad korvpallurid, aga igas võistkonnas on füüsiliselt tugevaid mehi, n-ö karusid. Lisaks igas võistkonnas paar-kolm head viskajat. Seal pannakse suurt rõhku lauavõitlusele ja katted on väga korralikud. Katete puhul reaalselt kuuleb kehakontakti heli,” tõi Varrak välja mõned nüansid.
Kuula saadet:
