Andres Sõbra juhendatav Kadrina Karud tõstis hiljuti Eesti tugevuselt kolmanda liigataseme ehk Saku II liiga tähelepanu keskpunkti, kui meeskonda kutsuti legendaarne viskekahur ja kümme aastat suurest korvpallist eemal olnud Gert Kullamäe.
Oma debüütmängus TTÜ Korvpallikooli vastu kohe legendaarse treeneri poolt 21-ks minutiks väljakule usaldatud Kullamäe tabas küll kolmeseid kõigest 6-st ühe ja kogus 5 punkti, kuid jagas kaaslastele 5 resultatiivset söötu.
Korvpall24.ee küsis peatreener Sõbralt pärast 87:58 lõppenud debüütmängu, kuidas ta Kullamäe esitusega rahule jäi ning millist rolli peaks aastaid tagasi terava viskekäega rahvast hullutanud mängumees Karude tiimis täitma hakkama.
Hankisid Karudesse väga nimeka täienduse, millised on peatreeneri esimesed emotsioonid pärast mehe debüütmängu?
No ikka väga head! Esiteks see, et ta tuli. Ma olen meie poistega nii kaua tegutsenud, et ma teadsin, et nad mind usaldavad ja võtavad Kullamäe kenasti vastu. Olgem ausad, ega temal polnud ka kerge tulla, kuna me jookseme ülevalt alla ikka kiiremini kui mõni pensionäride rühm. Ma nägin juba soojenduse ajal, et tal oli minek sees, aga samas oli väike vibra ikka sees, mis saama hakkab. Aga ta tõmbas oma minutitega ennast käima ja sobis ilusti punti. See on müstiline, 47 aastat vana, aga ega ma ei mõtle, et temale peab nüüd kargud alla panema ja teised peavad ratastooliga järgi sõitma… (naerab kogu südamest – toim) või hoopis Gert sõidab ratastooliga järgi…
Kaitses ta leidis väljakul oma positsiooni tsentri kohal ja rünnakul kippus maa-ala vastu mängu juhtima. Kas need ongi rollid, mida Sa temal näed?
Ideaalis on selline viskaja alati nurgas. Ta pole veel nii kiirete liigutustega… või õigemini enam ei ole (muigab – toim.), aga tema oskab oma kogemustega palli laiali jaotada. Kui vabaks jääb ja kopsud ilusti õhku täis on, siis hakkab sealt tagant visked ära ka panema.
Mis arvad, kas Karude noorte meeste hea füüsiline vorm motiveerib ka Kullamäed enda füüsist meeskonnakaaslastele tublisti järgi aitama?
Ma ei kahtle selles üldse. Ma tunnen teda juba 35 aastat vähemalt. Mäletan, kui ta oli 13-aastasena OSK-i laagris. Ta on spordimees ning Raivo (Kadrina Karude mänedžer Raivo Tribuntsov – toim.) ja mina saame talle seda motivatsiooni pakkuda. Ega ta ülemäära peab midagi tegema. Nüüd ta nägi ära, mis kiirustel mäng käib ning saab edaspidi ise vaikselt kodus jooksmas käia. Põhiline, mida mina tahan, on see, et meie perekonnas oleks nooremad ja vanemad. Kas nägid, kuidas poisid tema kõrval täna mängisid? Ta on meile elav eeskuju nagu kunagi Martin Müürsepp tuli Rakvere Tarvasse ja Rain Veideman tõusis kohe põmmdi üles.
Paar kuud tagasi me siinsamas rääkisime ning toona Sa ei tahtnud Karudele teises liigas võidukohustust panna. Kas nüüd on olukord kuidagi muutunud?
Kui ma täitsa ausalt ütlen, siis muidugi on mul hea meel, kui me jõuame nii kaugele. Aga ma olen nii vana mees, et mulle meeldib ka lihtsalt see, kui teeme neid asju. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda ja siin liigas on 4-5 meeskonda, kellelt võime vabalt tappa saada. Mängime ühe mängu korraga ja kui on antud, et jõuame kuskile, siis nii on.
Kas Kullamäe hakkab Kadrinas käima ka treeningutel?
No kord nädalas vast ikka hakkab käima, mis see Kadrinasse sõita on. Aga eks ta teeb omaette, sest tal pole palju vaja – natukene jooksusammu teravamaks. Kui ta need paar kuud meiega kaasa teeb, siis oleme kevadel kõik veidi paremad mängijad ja treenerid.
Suures mängus osales Kullamäe viimati 2009. aasta kevadel. Kas see kvaliteet, mida toona nägime, on Sinu hinnangul temas alles?
Mänguline kvaliteet, selline pehme vise ja sööduvõimaluste lugemine ei kao kuskile. Küsimus on vaid selles, kui kiiresti ta jõuab ühest punktist teise, ka rünnakul 2-3 meetristel lõikudel. Kõik head omadused on tal kõik endiselt alles.
