Esmaspäeval teatas Itaalia kõrgliigaklubi Varese, et ametlikult on uueks hooajaks käed löödud Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Venega, kes naaseb klubisse tagasi pärast hektilist aastat Hispaanias, kus ta esindas koguni kolme kõrgliigaklubi ning sai hooaja teisel poolel Gran Canaria särgis pallida Euroliigas.
Enda jaoks tavatult varakult uue hooaja plaanid paika saanud 28-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija sõnas intervjuus Korvpall24.ee portaalile, et Varese meeskonna pilgud saatsid teda ka Hispaanias mängides. Eesti eelmise hooaja parim meeskorvpallur enda sõnul selle pärast ei põe, et uuel hooajal enam Euroliigas pallida ei saa, hoopis süda on rahul, kuna kindlasse kohta minek ja leping nii vara tehtud.
Senise peatreeneri Attilio Caja’ga aastani 2022 lepingut pikendanud Varese uuel hooajal seniste uudiste kohaselt ühtegi eurosarja ei mängi, kuna FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniirist meeskond loobus. See tähendab klubi jaoks ühte mängu nädalas, mis Vene sõnul aitab tal kindlasti oma keha eest paremini hoolt kanda ning tervemana püsida.
Tundub, et Varese pole Sind pärast eelmist lahkuminekut silmist lasknudki?
Umbes nii vist oli jah, sest ma sain aru, et agendile käisid nad ikka päris tihedalt pinda. Eriti just pärast aastavahetust, hooaja teises pooles.
Kas tegid enda jaoks juba varakult selle otsuse ära Itaaliasse naasta?
Kaalusin ikka pidevalt seda varianti ja olin kursis, mis ja kuidas seal klubis toimub. Aga ametlik pakkumine tuli umbes kaks nädalat tagasi. Siis hakkasin vaikselt mõtlema, paar päeva läks aega ja tegin otsuse ära.
Kas süda on rahul, et tänavu nii varakult asjad lukku said?
Selles mõttes küll, et on kogu hooaja peale leping, mitte mingid paarikuulised. Selle variandi sai eelmisel hooajal ära proovitud ja aitab küll. On ikka vähe rahulikum, kui on kindel koht, kuhu ma lähen. Tean treeneri käekirja ja mis puust mehed seal on. Tõesti on hea, et leping sai nii vara ära tehtud.
Kogenud peatreener Attilio Caja jätkab, kuid välismaalased saavad Sinu ajaga võrreldes olema vist kõik uued?
Nojah, välismaalased on küll kõik muutunud, aga kohalikud on veel enam-vähem samad. Sisuliselt on ikkagi uus sats. Seal hetkel paar nime on, kelle nad juba võtnud ja ma sain aru, et kahte või kolme mängumeest otsitakse veel. Eks siis ole näha. Sel aastal jäid nad napilt play-offist välja. Kogu hooaeg olid kindlalt sees, aga lõpuks jäid välja. Selge see, et järgmisel hooajal tahetakse kindlasti paremini.
Kui suurt kurbust tekitab, et uuel hooajal enam Euroliigat mängida ei saa?
Euroliiga on ikka täiesti teine tase ja see on teistmoodi elurütm. Seal on palju reisimist ja mänge on nii tihedalt, et see on kõik omamoodi. Aga kõik sinna igal aastal ei mahu ja täna ma selle pärast väga ei põe. Mul on hea meel, et sain jälle ühe hooaja Euroliigas mängida. Midagi pole teha, elu läheb edasi.
Olles nüüd pallinud nii Itaalia kui Hispaania kõrgliigades, kuidas iseloomustaksid nende peamisi erinevusi?
Itaalias on tormamist natukene rohkem, Hispaanias on ka tormajaid tiime, aga kerge klassivahe on sees. Tunneb, et Hispaanias on neid tugevaid võistkondi kõvasti rohkem. Eriti just viis-kuus esiotsa satsi ja keskmine osa on ka kõvasti tugevam kui Itaalias. Liiga on ühtlasem ja see on ilmselt kõige suurem vahe. Itaalias on kaks head satsi, siis on hunnik keskmisi ja siis tavaliselt kaks kehva meeskonda. Hispaanias on asi ühtlasem ja viimased palju kõvemad ning see ühtlustab liiga taset.
Uudiste järgi tundub, et Varese uuel hooajal ühtegi eurosarja ei mängi?
Jah, FIBA Meistrite liiga (Euroopa tugevuselt kolmas eurosari – toim.) kvalifikatsioonikoha nad said, aga ütlesid ära sellest.
Seega, uuel hooajal saad mängida rütmis, kus terve nädala teed trenni ja nädalavahetusel mängid? Kuidas Sulle see sobib?
Seal on see pluss, kui tekivad mingid pisivigastused, siis on ikkagi neli-viis päeva aega ravida ja jõuad ennast uueks mänguks valmis panna. Kogu nädala saab valmistuda üheks mänguks. Kui mängid mõnda eurosarja, siis reisitakse ja pole kellelgi aega midagi ravida. Lihtsalt paned nii kaua edasi, kuni ükskord midagi ära murdub. Üks mäng nädalas on kehale kindlasti palju väiksem koormus ja selles mõttes on see graafik muidugi parem. Aga see on kahe otsaga asi. Ühtepidi on ju hea, kui on palju mänge, ja teistpidi, kui on liiga palju, siis võib asi kehvasti lõppeda.
Kas plaanid sellest hooajast teha vaheaasta, kus statistilised numbrid üles mängida ja siis taas näiteks Hispaaniasse naasta?
Ma ei tea, kas see just päris vaheaasta on. Sest hooaeg on hooaeg ja ikka mängid kogu aeg võitude peale ja proovid saavutada nii kõrge koha kui võimalik. Ma arvan, et sel aastal saab kogu hooaja ühes satsis olla, korralikult põrutada ja head tunnet hoida. Praegu on eesmärk selline.
Pärast pikki aastaid Leedus ja lühikest proovimist Venemaal oled viimastel aastatel mänginud soojas kliimas. Kas see on olnud klubivalikul ka kriteeriumiks?
Kui võimalus on, siis ikka Hispaania või Itaalia. Need on head paigad elamiseks ja korvpallitase on seal ikkagi Euroopa tipp. Hispaania on ilmselt (Euroopa) kõige kõvem liiga, kuid ega Itaalia väga palju maha jää.
Millal pead Vareses kohal olema, et meeskonnaga ühist ettevalmistust alustada?
Ei tea veel, eks see kuskil augustis algab. Minule ei ole veel täpset kuupäeva öeldud.
Kas praegu veel puhkad või juba liigutad ja valmistud iseseisvalt uueks hooajaks?
Ikka juba liigutan. Sellist aega, et niisama pikutada, enam ei ole. Vahepeal tuleb midagi teha. Juba olen saalis harjutamas käinud.
Et suvel võtad siis ikka korvpalli ka kätte?
Jah, ikka. Vahepeal tuleb peale ka visata ja teisi selliseid asju teha. Eks juuli lõpupoole lähen järjest rohkem pallisaali, aga praegu mõned korrad nädalas ikka käin.
Saad novembris 29-aastaseks, mis tähendab, et Sul peaks hetkel käes olema korvpalluri n-ö kuldsed aastad. Kas ise tunnetad kuidagi seda?
Eks ta peaks olema nii jah, aga ma ise ei oska öelda. Ise tunnen ikka, et kõik on jube hästi, aga eks platsi peal saab näha, kuidas reaalselt on. Teoorias peaks see paika pidama, loodan, et praktikas ka.
