Sel suvel heal tasemel mänginud Eesti U16 koondise liider Johannes Kirsipuu on juba teist hooaega tavalise Eesti korvpallisõbra vaateväljast eemal, kui 16-aastane tagamängija on edendamas oma karjääri USA-s, Scotland Campus Sports nimelises keskkoolivõistkonnas.
Tänavusel U16 A-divisjoni EM-finaalturniiril keskmiselt 13,4 punkti, 5,4 lauapalli ja 3,7 korvisöötu kogunud Kirsipuu pääses Ameerikasse tänu endise Rakvere Tarva tagamehe Brandis Raley-Rossi abile ning on võtnud sihiks üritada murda tippkorvpalli läbi USA kolledžisüsteemi. Ülikoolidele noorel eestlasel aega silma jääda veel on, kuna sel aastal alustas ta õpingutega 10. klassis.
Korvpall24.ee uuris Kirsipuult tema elu-olu kohta võõras keskkonnas, kuidas on Scotland Campus Sportsis treeningtingimused ning millised on noormehe ambitsioonid korvpallurina.
Räägi palun lähemalt, mis on Scotland Campus Sports, kus Sa mängid ja õpid.
See on treeningkeskuse sarnane kompleks. Siin on poisse, kes mängivad korvpalli, aga on ka pesapallureid ja paar golfarit. Campuse territooriumil on kool, kus enamus õpilasi on korealased. Sellest aastast tulid juurde ka sportlased.
Mismoodi Sa selle koha enda jaoks üldse avastasid?
Tavaliselt satutakse siia agentide kaudu. Mind aitas Brandis Raley-Ross läbi oma kontaktide.
Kuidas seal elu käib ning kui oluline on korvpall ja kui oluline õppimine?
Mõlemad on tähtsad. Kui tahad saada kolledžilt head pakkumist, aga sul on hinded halvad, siis on jama. Kolledžid vaatavad esiteks, kuidas sa mängid, aga teiseks ka seda, kuidas õppimisega lood on. Hinnete keskmine peab olema piisav, et ülikooli sisse saada ning seega on õppimine väga tähtsal kohal.
Kuidas inglise keeles õppimine Sul sujub?
Esimesel aastal oli raske ja eriti esimesed paar nädalat oli kramp sees. Vaikselt harjusin ära ja ainult paremaks läheb. Õpetajad on väga mõistvad ning saavad aru, et inglise keel pole mu emakeel ja aitavad. Väga sõbralik keskkond on.
Kui võrrelda Eesti koolisüsteemiga, siis mis klassis Sa hetkel käid ja kui kaua keskkooli lõpuni veel on?
Olen hetkel 10. klassi õpilane ning keskkooli on käia kaks klassi. Kui ei peaks kolledžitelt mingil põhjusel pakkumist tulema, siis ootab ees ka üks aasta prep schooli.
Kuidas on treeningtöö korraldatud? Kui palju trenni teete ning mis olid võrreldes Eestiga Sinu jaoks põhilised erinevused?
Trennid olenevad päevast. Mõnel päeval on näiteks kell 5.30 hommikul üldfüüsise trenn. Seal teeme spurte, läheme jõusaali või on teised taolised tegevused. Kell 8 algab kool ning umbes 14.20 tunnid lõppevad, misjärel on aeg õppimiseks. Pärast õppimist on otse pallisaali minek. Kokku on seega kaks trenni päevas. Või, kui hommikul vara trenni pole, siis on jõusaal kohe pärast kooli ning sealt minnakse otse pallisaali. Nädalavahetused on vaba voli, kui tahad, saad trenni teha. Mina arvan, et peab ka siis veidi liigutama.
Kuidas treeningtingimustega rahul oled?
Selleks, et paremaks korvpalluriks saada, on tingimused täiesti ideaalsed. Scotland Campus on üsna maakohas, kus midagi muud teha ei ole. Ainult võta pall ja mine saali. Selles plaanis on ideaalne koht.
Kas see Sinus igavust ei tekita?
Eks vahest on selline tunne, et võiks kuskile minna, aga siis mõtlen, kas ma tulin siia lõbutsema või korvpalli mängima.
Kas mängite ka võistlusmänge?
Jah, aga hooaeg pole veel alanud. See algab novembri esimeses pooles ja graafik läheb kohe tihedaks. Me eelmisel hooajal ei mänginud sama süsteemi, kuid tegemist peaks olema koolidevahelise liigaga.
Kes on Su võistkonnakaaslased, mis rahvusest ja mis tasemel mängumeestega tegu?
Pool satsi on Austraaliast, üks poiss Ameerikast, üks Kanadast, kaks poissi Gruusiast, üks Usbekistanist ja mina Eestist. Eelmisel aastal oli veel kirjum seltskond. Prep schooli võistkonnas on ka mängijaid Hispaaniast ja Sloveeniast.
Mis põhimõttega see prep school tegutseb?
Kui sa lõpetad keskkooli ja tahad ennast korvpallurina veel ühe aasta arendada. Või, kui sul pole kolledžitelt veel pakkumisi, siis teed ühe vaheaasta ja vaatad oma olukorra uuesti üle. Selle jaoks ongi prep school (inglise keeles ettevalmistav kool – toim.). Kokku me puutume igapäevaselt ja esimese kuu tegime ka koos trenni. Kui keskkoolivõistkonnas on keegi haige või vigastatud, siis asendatakse neid treeningul prep schooli palluritega, et saaks 5-5 mängida.
Kas oled mõelnud ka oma tuleviku peale korvpallis? Kas tahad pürgida profimängijaks ning teha seda läbi USA ülikooliliiga?
Kindlasti ja selle nimel ma siia tulingi, et kõvasti tööd teha. Aga vaatame samm-sammu haaval, aega on veel palju.
Kuidas on USA-s mängitav korvpall erinev Euroopa stiiliga?
Ameerika korvpall on tunduvalt kiirem ja agressiivsem. Siin hakitakse päris korralikul, pallikäsitlus peab hea olema, et läbi murda ja palli üle tuua.
Kas näed ennast USA stiili paremini sobitumas?
Ma usun küll. Mulle meeldib kiire mäng. Mitte päris jookse-viska, aga kiirema tempoga vastase väsitamine mulle sobib. Ameerikas on üheks nõudmiseks, et pall tuleb kiirelt üle viia, otsida kohe lahendusi ja kui see ei õnnestu, alles siis mängida pikemat rünnakut.
Vedasid suvel U16 koondist, kellega saite hulga häid mänge ning väärt võite. Kuidas ise nüüd tagantjärele koondisesuvele tagasi vaatad?
Sain koondisest väga palju häid kogemusi. Mängud Läti ja Leeduga ning EM-finaalturniir andsid väga palju juurde. Polnud Eestis mõnda aega mänginud ja oli põnev kaaslaste arengut näha.
Oled väljakul ebaeestlaslikult emotsionaalne, kas see omadus on sul ainult palliplatsil või ka päriselus ning kas emotsionaalsus tuleb korvpallurile kasuks?
Päriselus ma olen ikka tasakaalukam, aga korvpalliplatsil peab emotsioone näitama. Muidu on kasvõi pealtvaatajatel igav vaadata, kui mäng on emotsioonitu. Ja emotsionaalsus tuleb korvpallurile kindlasti kasuks, kuna see aitab mängus ükskõik mida saavutada.
