Kuigi tänavune Paf Eesti-Läti korvpalliliiga hooaeg katkestati märtsi keskel koroonaviiruse tõttu, on põhjust mitme Eesti mängumehe esituste üle rõõmu tunda. Üheks positiivsete emotsioonide pakkujaks oli Tartu Ülikooli viskav tagamees Robert Valge, kes naasis üle kolme aasta taas kodumaale ja tõestas, et vahepeal Hispaanias veedetud aastad aitasid tal mängumeheks kasvada.
Tartu oli hooaja katkemise hetkeks kogunud 10 võitu ja 14 kaotust ning kerkinud värskelt liigatabelis 8. kohale ehk play-off konkurentsi. 23-aastane ja 192 cm pikkuse Valge nime taga seisis 23 kohtumisega keskmiselt 33,2 minutit, 18,1 punkti, 1,8 resultatiivset söötu ja 2,6 lauapalli. Paremate skooritegijate edetabelis andis see Joonas Järveläineni (18,4) ja Martynas Mazeika (18,2) järel kõrge kolmanda koha.
Valge rääkis Korvpall24.ee portaalile antud pikemas intervjuus, kes aitas tal kerkida liiga üheks paremaks punktikütiks, mis tundega võttis ta aasta alguses vastu info, et koondisesse teda veebruari mängudeaknas veel ei kaasata ning millise pilguga vaatab ta koroonakriisi tõttu väga segaseks muutunud tulevikku.
Kui Euroopa klubikorvpall vähegi samas vaimus uuel hooajal jätkub, siis on Valgel korralik statistika lõppenud aastast kirjas, millega välisklubidele muljet avaldada. Intervjuust selgub, kas mees ka ise nii arvab ning kas juba tuttavaks saanud Hispaania oleks tema jaoks esimeseks eelistuseks.
Kohe saab kaks kuud sellest hetkest, kui hooaeg ootamatult katkes. Oled Sa praeguseks selle asjaga nii-öelda rahu teinud või siiamaani mõtled, et miks nii läks?
Praeguseks ikka on juba rahu, aga alguses oli küll tühi tunne. Kahju on muidugi, aga midagi ju parata ei saa. On tähtsamaid asju, kuna inimeste tervis on mängus. Aga mis seal ikka, nüüd on sellega rahu.
Kuidas Sa ise need kaks kuud oled toimetanud? Oled trenni edasi teinud või puhanud?
Esimesed kuu aega tegime venna Ristoga kodus nii palju, kui sai ja ilm lubas. Käisin metsas jooksmas ja kang on kodus olemas. Kui ilm lubas, sai ka väljas palli visata. Alguses oli raske. Nüüd, mai algusest, hakkasime Ants Kiisaga füüsilist trenni tegema.
Hakkasid juba uueks hooajaks põhja laduma?
Ja-jah. Pikalt ei suutnud toas istuda. Mulle meeldib trenni teha.
Kuidas Sa hindad otsust tulla Hispaaniast tagasi kodumaale ja liituda Tartu Ülikooliga, oli see hea otsus?
Jah, oli hea, olen suhteliselt kindel. Sõlmisin eelmise hooaja eel lepingu juba üsna vara ja just selle mõttega, et tulengi Eestisse ennast näitama. Keegi ju minust midagi ei teadnud, kas ma üldse olen mingi mängumees või mitte. Hispaanias mängisin, aga (Eestis) keegi ei näinud seda. Tulingi ennast näitama ja arvan, et suutsin selgeks teha, et olen mängumees.
Rääkides mängumehe staatusest, siis Sa tõusidki Tartus põhiskooritegijaks. Kas see roll tuli Sulle lihtsalt ja loogiliselt või pidid selle nimel kõvasti vaeva nägema?
Arvan, et see tuli ikka loogiliselt. Ma olin valmis põhimängija rolli kandma. Muidugi tuli enne kõvasti tööd teha, et seda rolli välja mängida. Muidugi läks ka selles osas väga hästi, et Priit Vene usaldas mind väga palju ja ta tahtiski, et ma oleks üks liidritest. Ja nii läks.
Sa olid kogu Eesti-Läti liiga peale kolmas skooritegija. Kui palju Sa ise sellel skoorimeeste tabelil silma peal hoidsid?
Tabelit niimoodi igapäevaselt ei jälginud pärast igat mängu, kas ma nüüd tõusin või langesin mõne koha. Teadsin oma punktiarve ja asju, aga keset hooaega ei osanud mõelda ka, et see nii kiiresti läbi saab. Läksin lihtsalt igale mängule mõttega, et teha parim mäng, mis võimalik ja et lisaks sellele ka võistkond võidaks.
Kaheksa korda viskasid üle 20 punkti ja üks kord said ka 30 täis ja seda kolmesteprotsendiga 40%. Kas skoorimees võib selliste numbritega rahule jääda?
Ma olen siin varem ka öelnud, et oli tunne, et tegelikult oli veel varu sees. Korralikke numbreid näitasin ju rohkem hooaja teisel poolel. Hooaja esimeses pooles ei saanud ennast väga käima ja kiidaksin siinkohal kõvasti Tanel Sokku. Kui tema tuli, siis sellega läks ka minu mäng hüppeliselt paremaks. Üldiselt läks kogu võistkonna esitus tegelikult paremaks. Kohe tulid loogilisemad viskekohad ja tundub, et mulle sobibki rohkem selline pass first mängujuht, kes jagab rohkem söötu. Sellised mängujuhid nagu Tanel Sokk või kunagi oli Norman Käbin sobivad mulle väga hästi. Nii leian rohkem viskekohti ja kõik on loogilisem minu jaoks.
Kui Tanel tuli võistkonda, kas ta võttis Sind kuidagi eraldi kõrvale ja rääkis, et nüüd teeme asju niimoodi ja ole seal ja saad palli ja siis viska ainult?
Ei, minuga eraldi ta külli ei tulnud rääkima. Meil oli nagunii ju Priit Vene taktika ja selle järgi mängisime. Sokk lihtsalt tuli ja sulandus tiimi jube hästi sisse ja kõik läks sellega paika. Selline puhas mängujuht tuli, selgelt kogenenum, kui teised.
Kohe oli tunda, et Tanel on kvaliteediga mees?
Muidugi. Kohe oli taga üks kindel vend olemas, keda usaldada.
Kolme suurklubi Kalev/Cramo, Ventspilsi ja VEF-i vastu Sul mängud väga hästi ei õnnestunud. Kas nende tiimide kaitse ja skauting oli siis teisel tasemel kui ülejäänud meeskondadel?
Kindlasti oli kaitse teisel tasemel. Kõvemad kehad olid vastas ja oli raskem. Aga ma ei teagi, võib-olla lihtsalt sattus niimoodi. Pluss, me saime kõik need mängud suhteliselt kindlalt peksa ka. Mänguminutid jagunesid teistmoodi, nii meie võistkonnas kui ka vastastel. Kindlasti oli oma süü kaitsel – mul ei lastud visata ja käidi kõvasti peale. Aga midagi väga hullu ka polnud. Oma keskmise või natuke alla selle viskasin ikkagi ära.
Kui Sul mängugraafik ees oli, kas vaatasid kuidagi eriliselt ka, et nüüd tuleb Kalev/Cramo või nüüd tuleb Ventspils? Kõvad vastased, kui nende vastu ennast tõestad, siis see on kõvem sõna kui näiteks Valga vastu mängida?
Muidugi vaatasin, et kui tugevam võistkond, siis tuleb rohkem näidata. Aga teistpidi on nende vastu oluliselt raskem ennast tõestada. Samas, ma ei saa öelda, et läksin Valga vastu teistmoodi mängima või justkui nende vastu poleks vaja tõestada. Keegi ei teadnud mind ja pidin niikuinii iga võistkonna vastu ennast tõestama. Nagu ütlesin, siis igale mängule läksin mõttega, et panen selle korvi täis.
Kas nende numbrite pealt, mis Sul hooaja katkedes jäid, on põhjust loota taas välismaale siirdumisele?
Arvan, et on küll. Samas praegu üldse ei tea, mis edasi saab ja kui kõva jälje koroonaviirus jätab. Kindlasti peab ära kuulama kõik pakkumised, mis tulevad, nii Eestist ja kui tuleb välismaalt midagi. Arvan, et oleks põhjust küll, et äkki võiks tulla. Aga veel ei oska midagi öelda.
Hetkel mingeid jutte kuskil pole?
Hetkel ei saa küll öelda, et pakkumisi uksest ja aknast tuleks. Olen, nagu enamus eesti korvpallureid, töötu ja vaatan, mis edasi saab.
Kuna Sul on Hispaanias jalg ukse vahel, siis kas esimese pilguga vaataksid sinnapoole või Sul ei ole vahet?
Oleneb, mis pakkumised üldse tulevad. Ma ei oska oodata millised ja kas tuleb üldse kuskilt mujalt. Kui on mingi korralik pakkumine, siis muidugi läheks Hispaaniasse tagasi.
Kas Sa olid pettunud, kui jäid veebruaris koondise nimekirjast välja?
Minult on seda juba päris mitu korda küsitud. Ma ei ütleks, et ma jube pettunud olin. Muidugi üks eesmärk on alati olnud jõuda koondisesse, aga jäin seekord välja. Pigem võtan seda motivaatorina, et rohkem tööd teha. Mul on tunne, et väga kaugel see võib-olla enam pole. Tuleb lihtsalt veel midagi juurde panna, et kui ükskord see kutse tuleb, siis oleksin valmis.
Kas nõustud selle väitega, et mänguliselt Sa põhimõtteliselt kuulud sinna seltskonda ja lihtsalt seekord langes valik niipidi?
Ise muidugi tahaks väga seal olla, aga see on treenerite otsus ja ametlikult pole kutset veel tulnud. Ma tahaks Eesti parimate mängijate sekka kuuluda küll.
Ma tean, et ennast on raske hinnata, aga just mängulises plaanis, kas Sa tunned, et oled tasemelt nende meeste vääriline?
Ma usun, et olen võimeline küll. Muidugi ma ei tea, mida need välismaal mängivad noored endast kujutavad. Nende vastu pole ma ju kordagi mänginud. Vähemalt võimaluse võiksin koondises saada.
Oled kaasatud sel suvel korvpallikodu treeningutele. Kuidas oled rahule jäänud?
Need trennid on praegu natuke teistmoodi. Pole veel otseselt koondiselaager, vaid pigem lihtsalt võimalus pärast koroonaviirust palliga harjutada. Alguses tegime pikalt üldse ilma kontaktita ja tõsisemaks tööks läheb ilmselt alles juulis.
Kui korvpallikodus peaks olema töös Eesti korvpalli koorekiht ja parimad tulevikumehed kohal, siis kuidas meie korvpalli tervis Sulle kõrvalt hinnates tundub?
Ega ma praeguste noorte kohta midagi väga öelda ei oska, enamusi näen üldse esimest korda. Tublid pikad poisid on. Samas, minu arvates Tartus oli ka mitu poissi, kes pole oskustelt kehvemad kui need, kes Itaaliast või USA-st siin on.
Kuna Eesti-Läti liigas jäi see hooaeg selliselt pooleli, siis ma tahaks teada Sinu arvamust, kes oli Eesti-Läti liiga kõige tugevam tiim sellel hooajal? Kes Sinu hinnangul oleks lõpuks meistriks kroonitud?
Ma arvan, kas Cramo või Ventspils. VEF polnud nii tugev ja polnud ka Ogrel sellist jõudu. Kõik olid muidugi ülejäänud võistkondadega võrreldes teisel tasemel. Ma siis ütleks Kalev/Cramo.
Kui kaugele teie oleks purjetanud Eesti-Läti liigas ja eestikatel?
Lõpus saime kaua igatsetud play-off joonest ülespoole, aga seal oleks ilmselt kohe vastu tulnud üks nendest tugevatest, Ventspils äkki või VEF. Arvan, et me oleks neile kindlasti kõva lahingu andnud, sest meie vorm ja hooaeg olid tõusujoones. Võib-olla oleks mõne mängu suutnud isegi kätte saada, eriti kodus. Aga üks nendest suurtest oleks meid ikkagi ära kägistanud. Sinna oleks see play-off jäänud, kui me just poleks kuidagi kõrgemale play-off kohale saanud, aga ma ei usu, sest põhihooajal polnud enam väga palju mänge jäänud. Eestis oleks me kindlasti medalile mänginud. Pronksi või siis võib-olla mõne kõrgema medali peale.
Kes oli Sinu hinnangul sel hooajal Eesti-Läti liiga MVP?
Jube raske on öelda. Ilmselt keegi mängija nendest suurtest klubidest oleks selle võtnud. Äkki (Kyle) Vinales või eestlastest (Kristjan) Kitsing. Raske öelda, eriti kui play-offe ei olnud.
Kes oli Sinu hinnangul Eesti-Läti liiga parim kaitsemängija? Kelle vastu Sul endal kõige keerulisem oli?
Cramo vastu oli ikka raske mängida, aga kui ma nüüd mõtlen, siis ikka keegi Läti klubidest. Ventspilsis oli tagamees (Wesley) Washpun. Kui tema mind kattis, oli jube raske. Ja teine oli VEF-is, kui (Roberts) Štumbris võttis mind ka paar korda ja tema surus mind füüsiliselt selgelt ära. Äkki üks nendest. Jube raske on öelda selliselt. . Kaitsemängijate juures ei saa ma muidugi jätta mainimata Martin Dorbekut. Eestlastest kindlasti kõige parem kaitsemängija.
Aga kas Sul mängijana on keerulisem mängida suurepärase üks-üks kaitsemängija vastu või siis meeskonna vastu, kes kaitses mängib väga hästi meeskondlikult?
Kui meeskond mängib kaitses hästi, siis kõik viis venda platsil mängivad ka individuaalselt kaitses väga hästi. Siis ei ole suurt auku kuskil sees ja on raske mängida. Kui minu peale pannakse mõni eriti hea kaitsemees, siis on ikka oluliselt raskem. Siis aetakse niimoodi taga, et ikka kordagi vabaks ei jää. Eriti, kui skautingu asjad on tehtud.
Kui Sa olid nüüd Tartu punktiliider, kui palju sa tunnetasid, et vastaste kaitse just Sind jälgib ja vastaste parim mees on just Sind taga ajama pandud?
Mõned mängud oli võib-olla küll selline tunne, et mind aeti taga, aga samas ega ma polnud ju üksinda Tartu võistkonnas. Mul olid seal ikka kõvemad vennad kõrval ka. Ei saa ju minu pärast Kregorit (Kregor Hermet – toim.), (Adomas) Drungilast, Tanel Sokku või kedagi vabaks jätta. Aga selles suhtes eks võistkonnad ikka jälgisid ja panid need tagumised mind ajama küll.
Kuidas Sa arvad, kui palju Eesti korvpallielu see koroonakriis lõpuks mõjutab? Oled Sa positiivne või mitte väga?
Mul on selline tunne, et paneb päris kõva laksu ja järgmine aasta kõikidel Eesti klubidel eelarved vähenevad oluliselt. Järgmine hooaeg läheb väga raskeks.
Aga Sina tahad ikka korvpallurina jätkata? Muud tööd pole otsima hakanud veel või pead suvel selle tee ka ette võtma?
Praegu ikka loodan, et saaks sajaprotsendiliselt kossuga jätkata. Ma olen nii pühendunud sellele ja praegu laongi põhja, et tulla veel tugevama ja paremana tagasi.
