Kehtib ka korvpallis: ei ole halba õnne, on halb ettevalmistus

-Korvpallur venitusharjutusel | Foto: Siim Semiskar

Kui tippkorvpallis pööratakse tänapäeval õigele toitumisele järjest rohkem tähelepanu, siis saavad ka enda lõbuks mängivad harrastuskorvpallurid oma mängukogemust palju mõnusamaks muuta, kui jälgivad mõningaid lihtsaid toitumisnõuandeid. Koostöös sportlaste seas tunnustatud toidulisandite pakkujaga SiS avaldab Korvpall24.ee artiklite sarja, mille abil pakume spordiga ning eelkõige korvpalliga tegelejatele baasteadmisi toitumisest.

Sel korral on tegemist teise osaga postitustest, mis selgitavad ülevaatlikult, kuidas võiks korvpallur tegutseda mängupäeval. Kuna võistlus peaks olema ka harrastuskorvpallurile pidupäev ning kõik sooviksid suuta anda endast maksimumi, siis tasub põhitõed endale selgeks teha. Lisaks aitab piisav vedelikutarbimine ja mõtestatud toitumine vähendada traumade ohtu ning kiirendab taastumist.

Energeetiliselt kujutab korvpall suhteliselt tugevat glükogeenivarusid tühjendavat tegevust. Mida suuremad on korvpalluri glükogeenivarud, seda kauem on võimalik hoida kõrget tempot. Lisaks piisava energiahulga saamisele süsivesikust on väga oluline ka optimaalne vedeliku tarbimine selleks, et vältida töövõime langust. Ent mängu lõpuks võivad olla isegi väga heas vormis põhimängijaid süsivesikute defitsiidis.

Kuidas vältida lihaskrampe?

Harrastajate seas on neid, kes võivad kurta lihaskrampide üle. Linnalegend räägib, et magneesium pidavat olema imerelv, mis avitab. Nõnda see siiski pole. “Krambid tekivad soolapuudusest, lühenenud lihastest, ebapiisavast treenitusest ning närvidest, sest signaalid jalgadesse lähevad otse meie seljaajust,” selgitab mitmeid tippsportlasi ja tiime nõustav sporditeadlane Ted Munson. Krampide ennetamiseks tuleks juua piisavas koguses mineraalaineid sisaldavaid jooke enne mängu ja mängu ajal. Võib lisada ka veeslahustuva tableti (SiS GO Hydro) joogipudeli põhja nagu on teinud Eesti pallimängukoondised (jalgpall, korvpall, võrkpall).

Kuidas õigesti taastuda?

Pärast mängu on õige tegevuste järjekord:

1. Taastusjoogi valmistamine – joogis võiks olla valku. Korvpalluri lihased saavad mängu käigus mikrotraumasid, mida me ise ei tunne. “Mõistlik on need likvideerida. Aga see peaks toimuma 10 minuti jooksul pärast treeningu lõppu. Sel juhul garanteerite, et organism saab korralikult aminohappeid ja mikrotraumad saavad nö koristatud,” on biokeemik ning paljusid tippsportlaseid nõustanud Mihkel Zilmer öelnud.

2. Lihaste venitamine jm protseduurid – kui vaadata tipptiime, siis taastusjooki tarbitakse paralleelselt venitusharjutuste tegemisega. Veeprotseduurid nagu kontrastdušš, kerge saun ja jäävann on pärast seda omal kohal.

Kui need sammud ära jätta, siis ei toimu taastumine nii kiiresti kui võiks. Samuti on harrastajale ohtlik akumuleerunud väsimus ning lihaste lühenemine. Just sellel foonil võivad hakata kimbutama ootamatud vigastused. Ei ole halba õnne, on halb ettevalmistus.


Science in Sport (SiS) pakub oma veebipoes www.sisbaltics.eu erinevaid tooteid, mis sobivad hästi ka korvpalliharrastajatele. Asu ostma SIIT.


Eelmised postitused SiS-i rubriigis:

Kas lonks brändit ja toored munad või läbimõeldud sporditoitumine?
Nurgakivi, mis tagab korvpallurile jõu ja võimsuse
Energiajook, vesi või midagi enamat? Mida juua korvpallimängu eel ja ajal?
Läbimõeldud ettevalmistus aitab korvpallitrennist välja võtta maksimumi
Spordijook ja energiageel – kas vastupidavusaladelt tuttavad abivahendid sobivad ka korvpallimängu juurde?

-Spordijoogi valmistamine SiS joogipulbrist | Foto: Siim Semiskar
saleapp.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar