Eesti korvpall peab tänavusel aastal oma 100. juubelit ning selle auks ilmub erilehel Korvpall100.ee aasta jooksul 100 intervjuud erinevate inimestega korvpalli seest ja ümbert. Millenniumivahetusel kodulinna Pärnusse naasnud Mait Käbin meenutas oma intervjuus, kuidas tema tüürimisel Pärnu 2006/07 hooajal koduse meistriliigaga liitus.
“Kui ma Pärnusse tulin, siis kõige tähtsam oli panna siin taas noortetöö käima. See on alati olnud kõige tähtsam, sest mind motiveerib töö lastega. Meistriliigasse jõudmine oli boonus,” kinnitas Käbin.
Tema sõnul läks klubil hästi ja alaliidu ja teiste osapoolte poolt tehti neile ettepanek ennast kõrgemal tasemel proovile panna. Käbin meenutas: “Mul on hästi meeles, et esimene “välismängija” oli meil Jesper Parve, kes tuli kodumaale tagasi soomlaste Lahti NKMY-st. Temaga sai suusoojaks Pärnu rannas korra räägitud ja kui teema päris tõsiseks hakkas minema, siis võtsin uuesti ühendust ja nii läkski.”
Käbini sõnul polnud esimesed aastad kuigi keerulised, kuna oma poistega mängides olid eelarved väikesed. Aga aasta-aastalt see muutus. “Loomulikult, kui täiendusi tõime, siis väljast tulnud mängijad vaatasid asjale läbi kahe vaatenurga: karjäär peab õiges suunas minema ja mingi tasu peab mängimise eest saama. Igal hooajal alustasime põhimõtteliselt uue meeskonna loomist. Polnud nii, et teed tiimi valmis ja siis põrutad viis aastat sama koosseisuga. Spordimehe hing ei lubanud ju peksupoiss olla. Ambitsioonid kasvasid märkamatult töö käigus,” selgitas Käbin.
Loe täispikka intervjuud siit: INTERVJUU | Hoovisportlasest korvpallur Mait Käbin: Sokust, Kuusmaast ja Pehkast oli utoopiline parem olla
