SUUR INTERVJUU I Brandis Raley-Ross Rakvere aegadest, Stephen Curry alistamisest ja Eesti korvpalli tulevikust

-Brandis Raley-Ross | Foto: Siim Semiskar

Brandis Raley-Rossi nime teab iga inimene peast, kes Eesti korvpalli jälginud on. Kohaliku liiga üks säravamaid tähti pole enam pärast 2016. aastat Eestis korvpalli mänginud. Sestap otsustas Korvpall24.ee Brandisega pikema usutluse teha ning teada saada, kui kõrgele tiivad teda pärast Eesti karjääri kandnud on ning kui palju ta Rakvere Tarvaga seonduvaga tänasel päeval kursis on.

Brandise näol on tegemist ääretult heatahtliku inimesega, kes on aidanud eesti noormängijatel suure lombi taha pääseda. Lisaks sellele manageerib ta organisatsiooni Immaculate Training, mille vahendusel annab võimaluse profikarjääri alustavatel USA korvpalluritel turneemeeskonna ridades suvel Euroopas mängimas käies siinsetele klubidele silma jääda.

Samuti avaldab ta paljude fännide jaoks vähetuntud fakti, kui kõrge kaliibriga meestega ta nooruses väljakut on jaganud, toob välja ambitsioonikad tulevikuplaanid ning nimetab, kes olid tema arvates tema ajal Eesti meistriliigas mängivatest meestest parimad ja palju muud.

Kui palju Sa oled pärast Rakvere Tarva aastaid olnud kontaktis tollaste meeskonnakaaslaste ja peatreener Andres Sõbraga?

Las ma mõtlen… Olen rääkinud Andres Sõbraga, kelle meeskonda (Kadrina Karud – toim) ma aitasin ühe oma tuttava (Rossi tiimikaaslane Liibüast, Gregory Foster – toim.), kes mängib seal väga hästi ja viskas oma esimeses mängus 31 punkti. Suhtlen üle nädala Juris Umbraškoga, kes on nüüd treener. Ma suhtlen pidevalt ka David Haughtoniga, kes on mul ka suviti külas käinud.

Millised momendid Sulle seoses Sinu Rakvere Tarva karjääriga koheselt meenuvad?

Kõige esimesena meenub mulle, kui me minu esimesel hooajal Tarvasega Eesti karika võitsime, minu arust see oli üldse esimene kord, kui Tarvas Eesti karika ära võitis. Peale selle meenuvad veel pingelised play-off lahingud Tartuga (aastal 2015 – toim), me läksime Tartusse ja alistasime nad. Keegi ei uskunud, et me seda teha võime. See oli väga hea kogemus minu jaoks.

Sa viskasid nende vastu 41 punkti.

Midagi sellist jah… Kolmanda eredema hetkena meenub, kui alistasime Balti liigas leedukad (2012-13 hooajal kodus Utena Juventuse 100:85 – toim), mida naljalt väga tihti ette ei tulnud ning pääsesime tänu sellele võidule play-offi kaheksa parema hulka (Tarvas kaotas küll esimese omavahelise mängu võõrsil Utenale 88:79, kuid kahe mängu kokkuvõttes oldi paremad – toim). Balti liigas mängis tol hooajal 23 meeskonda, seega oli see üsna suureks saavutuseks.

Kes olid Sinu hinnagul parimad eestlastest mängumehed siinses liigas sel ajal, kui Sina siin mängisid?

(Mõtleb….) Janar Talts tegi Tartu eest väga head mängu… Rain Veideman oli väga hea tagamängija, kelle vastu oli alati raske. Janari Jõesaar oli toona veel veidikene noor ja mitte nii hea, kui ta praegu on, aga temas oli juba siis potentsiaali märgata. Ma teadsin, et ta jõuab veel kaugele. Kuulsin hiljuti, et ta (Jõesaar – toim) suundus Hispaania meistriliigasse.

Su vend Corey mängis samuti Eestis (TTÜ eest 2015/16 hooajal keskmiselt 18 minutit ja 7,3 punkti mängus – toim). Kuidas ta siia sattus? Kas selles oli ka Sinu käsi mängus? Kus ta hetkel mängib?

Tegelikult kuulus ta minu turneemeeskonda Immaculate Training. Me mängisime kokku kuus mängu Eesti ja Läti meeskondade vastu, sealhulgas ka TTÜ. Nägin, et TTÜ peatreener (Rait Käbin – toim) tuli temaga pärast mängu rääkima ning kutsus trenni. Vend nägi vaeva ning teenis oma esimese profilepingu. Hetkel on ta Aridane võistkonnas Hispaania tugevuselt neljandas liigas EBA (samas liigas, kus eestlane Robert Valge – toim). Töötab selle nimel, et teha kõva hooaeg ja ülespoole rühkida.

-Brandis Raley-Ross ja Corey Raley-Ross | Foto: Siim Semiskar

Oled Sa kuulnud, et meil on nüüd lätlastega ühine liiga? Kui palju Sa Eesti korvpalliga üldse kursis oled praegusel ajal?

Jaa… kusjuures ma jälgin uudiseid ja hoian siinsel liigal endiselt pilku peal. Olen sellest teadlik, et nüüd on Eesti-Läti ühisliiga. See on huvitav liiga ja play-offe saab olema põnev vaadata.

Ma olen Tallinna Kalev/TLÜ treeneritega kontaktis olnud. Aitasin hiljuti oma hea sõbra Joshua Noffleti (debüteeris kolmapäevases võidumängus TalTechi vastu 12 punktiga – toim) Kalevisse, ta saabus umbes nädal aega tagasi Eestisse.

Kas sa oled kursis uudistega, et Rakvere Tarval ei lubatud võlgade tõttu Meistriliigas jätkata ning nad pidid taanduma teise liigasse?

Jaa, kahju, et selline õnnetu asi just Rakvere meeskonnaga juhtus… Minu arvates olid Rakvere tiimil Eesti parimad fännid. Kui palju selles väikeses linnas korvpallist hooliti, see oli lihtsalt imeline.

Kas teadsid ka, et Andres Sõber lahkus Rakvere Tarva peatreeneriametist peale seda?

Jaa… see on kurb, et selliseid asju juhtub, aga see on tänapäeva korvpallimaailmas paratamatus, meeskonnad lähevad pankrotti ja treenereid vallandatakse.

Tarvas tõusis sellel hooajal esiliigasse, mida nad kusjuures juhivad ja on suur tõenäosus, et nad ka võidavad esiliiga ning tõusevad järgmisel hooajal Eesti-Läti ühisliigasse. Kui see tõeks saab, kas Sa oleksid nõus uuesti Tarvast esindama (naljatledes)?

Ma tõesti loodan, et nad suudavad seda. Kohalikud inimesed on ära teeninud, et nende linnas oleks meistriliigameeskond. Kui see juhtub, et Tarvas pääseb tagasi meistriliigasse, siis vaatame.

Jälgid Sa ka NBA-d? Millisele meeskonnale või mängijale pöialt hoiad? Mis tiimid finaalis kokku lähevad?

Loomulikult. Mulle meeldib jälgida power team‘e, mängijatest meeldib hoida silma peal Kevin Duranti, LeBron Jamesi, Stephen Curry tegemistel. Ma tahan vaadata nende mängu, neilt õppida ning lisada uusi asju enda mänguarsenali. Jälgin ka sel põhjusel, et olen mitmete NBA meeste vastu keskkoolis või kolledžis mänginud.

Kõik sõltub sellest, kas mängijad püsivad terved. Kui Warriorsi ja Celticsi mehed terved püsivad, siis pakuks, et need kaks tiimi lähevad finaalis vastakuti.

Kes tuleb meistriks?

(Naerab – toim) Ma pakuks Golden State. Neil on tugev meeskond ja väga suure eelise annab see, et neil on eelnev võidukogemus olemas.

Milliste praeguste NBA meeste vastu oled keskkoolis ja kolledžis mänginud?

Stephen Curry on kindlasti nimekirja tipus. Me mängisime üksteise vastu nii keskkoolis, kui ka kolledžis ning tema võistkonna vastu pidasime suuri lahinguid. Hmmm… siis olen veel mänginud näiteks ka DeMarcus Cousinsi, John Walli, Eric Bledsoe ja Brook Lopezi vastu, kui nimetada mõned superstaarid.

Kas Sul on õnnestunud Stephen Curry alistada (muhelevalt)?

(Kiirelt) Jaa, ilma naljata. Steph Curry oli…kuidas seda öeldagi? Hiline küpseja. Paljud ei arvanud, et temast saab nii hea mängija, kui ta hetkel on kuni alles tema teise-kolmanda NCAA hooajani. Siis oli juba näha, et temast tuleb tõeliselt suur täht.

Mäletad, kui palju Sa tema vastu skoorisid?

Ühes mängus umbes 35 punkti, ilmselt tema viskas vähemalt sama palju. Ma ei tähtsusta seda üle, see oli siiski keskkool, seal skoorisid paljud.

Millises punktis Sa oma karjääris hetkel oled? Kuulsin uudistest, et Su teed Zagrebi Cibonaga läksid lahku ning liitusid Liibüa meeskonna Al-Ittihad Tripoliga. Mis täpsemalt juhtus?

Esiteks ei ole mul etteheiteid Cibona meeskonnale. Neil olid rahalised raskused, nad olid võlgu mitmetele mängijatele, kes mängisid Cibonas eelnevatel hooaegadel ning meeskond kaevati kohtusse. Seetõttu ei olnud meeskonnal raha, et praeguste mängijate palkasid välja maksta. Pidime kolm kuud oma palkasid ootama. Ma tundsin, et asi ei saa niimoodi jätkuda ja ma pidin edasi liikuma. See oli ainus põhjus, miks ma nende juurest ära läksin. Nad suhtusid mu otsusesse lahkuda väga mõistvalt. Meeskond, kus ma hetkel mängin (Al-Ittihad Liibüas) on väga hea klubi, kes maksab head palka, aga ma ei hakka mainima, kui palju ma saan (naerdes).

Ja ma ei hakka Su rahakotti piiluma (naerdes).

Ütleme nii, et riik istub nafta otsas. Aga hea palk pole ainus põhjus. Samuti saan ma legendaarse treeneri käe all mängida (Zeljko Pavlicevic – toim). Ta kuulub minu hinnangul Euroopa läbi aegade 20 parima treeneri hulka, ta on võitnud Euroliiga (Zagrebi Cibona peatreenerina 1985-86 hooajal, kui see kandis veel nime FIBA Euroopa Meistrite karikas – toim). Huvitav fakt – ta on juhendanud nii Tiit Sokku kui Aivar Kuusmaad tol ajal, kui eestlased veel Panathinaikose ridadesse kuulusid. Ta tunneb Aivarit väga hästi.

Sa oled mänginud nii USA-s (Erye Bayhawks NBA G-liigas), Euroopas (Tarvas, Cramo, Cibona jpt), nüüd Aafrikas. Kas kunagi viib tee Sind võib-olla Aasiassegi?

Ma olen juba kogenud mängija. Pakkumised, mida mulle viimastel aastatel on tehtud, on olnud hoopis teistsugused, kui mu karjääri algaastatel. Ma vaatan vaikselt Hiina korvpallituru suunas, samas läheks meeleldi mängima ka näiteks kusagile Lähis-Idasse.

Eesti meedias on olnud juttu, et Johannes Kirsipuu ja Marten Maide USA-sse siirdumisel oli Sinu käsi mängus. Kuidas see täpsemalt käis?

Need poisid on mulle vendade eest. Marteni pere pöördus minu poole, samuti ka Johannese oma. Ma suhtlen nende mõlemaga peaaegu igal nädalal, uurin neilt, kuidas mäng läks jne.

Mul on oma korvpallitreeningute klubi Immaculate Training ning lisaks ka palju tutvusi. Tänu suurele sõprusringkonnale on mul väga lihtne noori USA-sse mängima aidata. Kusjuures Marten ja Johannes pole ainukesed, on veel noori Eesti korvpallureid, kes on minu poole pöördunud. Alles eelmisel nädalal kirjutas mulle Eestist üks poiss ja uuris, kas ta saaks minu juurde treenima tulla. Mul ei ole sellega probleemi, et niimoodi pöördutakse.

Praegusel ajal mängib palju noori eestlasi korvpalli väljaspool Eestit. Milliseid nimesid oled kuulnud?

(Mõtleb – toim) Hmm… ei taha kellelegi liiga teha, kui mul kohe nimi meelde ei tule, aga tean, et Henri Drell mängib Saksamaal. Olen kuulnud Kerr Kriisast, Maik-Kalev Kotsarist, kuna ta mängib sama ülikooli eest nagu minagi omal ajal. Olen tema üle väga uhke ja loodan, et ta pääseb NCAA finaalturniirile (intervjuu toimumise ajal ei olnud see veel teada – toim). Matthias Tass on Saint Mary ülikoolis, Rauno Nurger Hispaania esiliigas. Tean, et on palju nimesid veel ja ei tahaks kedagi välja jätta, aga minu arvates on need kutid Eesti korvpalli järgmine generatsioon.

-Brandis Raley-Ross | Foto: Siim Semiskar

Kui palju Sa South-Carolina ülikoolimeeskonna tegemistel silma peal hoiad?

Koguaeg, eriti Kotsari tõttu. Kui aega on, siis vaatan mänge otseülekandes, kui mitte, siis vähemasti mängude kokkuvõtteid ikka vaatan.

Seega Sa oled Kotsarit mängimas näinud. Millise mulje ta Sulle jättis?

Ta on väga tugev ja atleetlik. Sellele vaatamata on tal veel palju tööd teha: rünnakute lõpetamise osas, üks-ühele mängus ja kate-kattest mängus. Tal on väga pikk karjäär ees. Ma usun, et ta jõuab kas NBA-sse või Euroliigasse.

Ta mängib hetkel SEC-s, mis ei ole üldse kerge divisjon. SEC on väga tugev. Ta võiks vabalt mõnes teises divisjonis 20 punkti mängus visata.

Nagu ma aru saan, siis Sa organiseerid Immaculate Training nime all korvpallilaagreid. Kuidas Sul selleks aega jätkub?

Treenimine on see, mida ma igapäevaselt teen. See on uskumatu, kui paljud lapsed mu juurde tulevad ja ütlevad: “Hei, Ross, ma tahan tulla vaatama, kuidas sa trenni teed, sulle palli viskama jms”. Lisaks uuritakse, kuidas saaks kate-kattest mängus paremaks või kuidas oma viset parandada. Ja mitte ainult lapsed, vaid ka suuremad.

Laagreid oleme korraldanud suviti. Treeningutel on mu naine Ashley, kes on hetkel Horvaatias naistetreener, samuti ka U16 ja U18 tüdrukute treener, mulle suureks abiks.

Kui kaua on Sul soov mängijana jätkata?

Ma mängin nii kaua, kuni tervis võimaldab. Võib-olla kuni 40-aastaseni, eks paistab.

Kas soovid peale mängijakarjääri juhendajaks hakata?

Ma arvan, et peatreenerit minust ei saa. Suurem eesmärk oleks omada professionaalset meeskonda. Mitte ainult ühte, vaid mitut. Ma usun sellesse, sest mul on olemas vajalikud ressursid ja sidemed. Kes teab, võib-olla ühel päeval oman Eestis enda korvpalliklubi.

Millal Sa viimati Eestisse sattusid ja seoses millega?

(Mõtleb hetkeks) Oi… sellest on mõnda aega mööda läinud. Otseselt külaskäiguks seda lugeda ei saa, aga kui ma Montenegros mängisin (Mornar Bar meeskonnas, millega tuldi 2018. aastal Montenegro meistriks – toim), siis oli meil vaja Soome FIBA Europe Cup sarja mängule sõita (Joensuu Kataja vastu – toim) ning Tallinna lennujaamas toimus ümberistumine. Tundsin end Tallinnas nagu oleksin kodus. Tahaks päriselt külla tulla, aga korvpallihooaja ja suviste laagrite tõttu on mu graafik väga tihe olnud. Tegelikult on plaanis Eestis korraldada noorte korvpallilaager, eks näis, millal see juhtub.

polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar