U20 B-divisjoni turniiri Sofias dramaatilise lisaajavõiduga Slovakkia üle alustanud Eesti koondise peatreener Raido Roos jäi noorte meeste mänguga üldiselt rahule, kuigi vajakajäämisi mänguliselt on veel omajagu. Võidupunkt oli täna kõige tähtsam, kinnitas ta Basket.ee veebilehe vahendusel.
Panite Eesti poolehoidjate närvid kõvasti pingule. Väga põnev etendus, mis?
(Muigab). Kellele põnev, kellele närvide mäng ja kõva vaimne surve. Olen võiduga rahul seda enam, et ettevalmistuse lõpp ja kontrollmängud kulgesid konarlikult, pidevalt oli ka puudujaid.
Esimene mäng oli väga tähtis, sest konkurente kahele edasipääsukohale on justkui neli – Sloveenia, võõrustaja Bulgaaria, Slovakkia ja Eesti?
Jah. Nagu teada oli, väga suure kaaluga kohtumine. Avamäng annab sageli üldise fooni tervele turniirile. Kui selle oleks kaotanud, oleks järgmistele mängudel väga raske minna.
Kas tegite suve parima etteaste (enne turniiri tunnistati kahel korral Läti, Gruusia ja Rootsi paremust – toim.)?
On tõesti heameel, et saime õigeks ajaks joonde oma asjad. Kontrollmängudes käis meil mäng vägagi üles-alla, oli suuri äravajumisi. Mehi puudus mängudelt järjepanu nii vigastuste kui muude sündmuste tõttu. Näiteks Engelbrecht oli laagri kolm viimast päeva Tallinna Ülikooli sisseastumiskatsetel – ega sealtki saa ju puududa. Vahepeal mängisime ilma Saaremäeli, siis Rosenthalita jne.
Nimeta veel ära tänased head ja vead.
Positiivse poole pealt ehk see, et saime pikal vaheajal mingid asjad üle räägitud ja see mõjus. Enne seda oli meil mõningane ülehäälestus, mis iseenesest mõistena on parem kui alahäälestus. Aga ikkagi…, mäng kannatas.
Plusspoolele läheb kindlasti ka lauavõitlus ning võitlus üldse. Endast pikema vastase vastu jäi laud 49-49 viiki.
Parandamisruumi on aga kõvasti. Valusaid ja lihtsaid pallikaotusi oli natuke liiga palju – 16. Vabaviseteprotsent jättis soovida, kuigi päris lõpus tabasime neid paremini kui Slovakkia. Meie murelapseks on jätkuvalt see, kui saavutame initsiatiivi, siis anname selle kergelt taas ära.
Kokkuvõttes ei saa poistele suurt midagi ette heita. Raske suvi, palju küsimärke, aga tulime avamängust auga välja. Mehed isuga mängisid, tõid võidu ära ja see ongi kõige tähtsam. Pigem ikka positiivsed tunded.
Põhimehed said liiga palju minuteid, kuid õnneks on ees mängud Moldova ja Albaaniaga?
Jah. Mõlemad väited õiged. Pikkadest sai Engelbrecht üsna ruttu kolm ja neli viga, tal oli ka ettevalmistuse lõpu puudumise tõttu ebakindlust. Samas tegi Stankevitš enda kohta väga korraliku partii.
Tom Kaldre on tulnud ka suvesse pika vigastusepausi pealt. Ta minutit võinuks olla pikemad, aga ta kaotas paari võtmata viske ja ebakindla rünnakuga rütmi, tagaliinis olid meil aga täna tegijad olemas.
Mis puutub Rosenthali kahte tohterdamisse, siis täna – ptüu-ptüi-ptüi, oli tegu krampidega. Siin Sofias on stabiilselt 27-28 kraadi ja meeletu niiskus, pole ka imestada. Aga ta tuli lõpus tagasi ja aitas meid. Märt on kõva võitleja, mängib kasvõi vigasena. Pikad minutid olid tal muidugi ka.
Mitte nii pikad kui Niitsul.
Niits, 40+ minutit, jah… Tormi on kõva töömees, suurepärane võitleja. Ta on oodanud oma tundi kaua ning täna oli ta mees omal kohal, rääkimata lõpust.
Aga kindlasti püüame nüüd Moldova ja Albaaniaga minuteid targalt jagada. Muidu me lihtsalt ei kesta. Tõsised ja üliolulised mängud Bulgaaria ja Sloveeniaga on ees.
