Möödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud iga-aastasel Balti mere korvpalliturniiril (BSBC) pidi Eesti U18 koondis leppima kolme kaotusega, kui 77:86 jäädi alla Rootsile, 59:81 saadi kindel kaotus Soomelt ning 66:79 olid kaotusnumbrid lätlaste vastu.
Juba turniiri eel jäid koondisest eemale näiteks Kaunase Žalgirise süsteemis harjutav tagamees Kerr Kriisa, Itaalia suurklubi Bologna Virtuse noortesüsteemi kuuluv keskmängija Mait Peterson ning Tallinna Kalevis tänavu Eesti-Läti korvpalliliigas häid esitusi teinud tagamängija Leemet Loik. Kohe turniiri avapäeval vigastas hommikuses trennis õlga tiimi üks eeldatav liider Ran Andre Pehka, kes küll Rootsi vastu mõned minutid üritas mängida, kuid seejärel keskendus pigem koondise abistamisele enda jaoks täiesti uues rollis nö pingiotsal ergutajana.
Eesti U18 koondise resultatiivseimaks kerkis sel turniiril kolme mänguga Kaspar Kitsing, kes kogus keskmiselt 29,6 minutiga 11,3 punkti, 4 resultatiivset söötu ja 2,7 lauapalli. Mängujuhina vedas tiimi Johannes Kirsipuu, kelle kontole kogunes keskmiselt 23,6 minutit, 9,3 punkti, 3,3 korvisöötu, 2 lauapalli ja 2,7 vaheltlõiget mängus.
Aasta nooremana tagaliinis koondise ohjad haaranud igapäevaselt USA-s õppiv ja mängiv Kirsipuu oli pärast viimast mängu Korvpall24.ee portaalile antud usutluses seda meelt, et kuigi koondise mängus vajakajäämisi oli, siis potentsiaali on tiimis piisavalt, et suvisel EM-il head mängu näidata.
Kuidas võtaksid mängija vaatenurgast kõik BSBC turniiri kolm esitust kokku?
Tegelikult me ei mänginud halvasti. Okei, kui Soome mäng välja jätta. See ei läinud nii nagu oleks pidanud. Rootsi oli tegelikult täiesti võidetav ja Läti mäng oli võidetav, kuid visked lihtsalt ei kukkunud sisse ja natuke oli ka ebaõnne. Ma arvan, et materjali meil on ja hullu pole midagi.
Seega, suvist EM-finaalturniiri silmas pidades Sa usud, et selles meeskonnas ainest on?
Jah ikka! Meil oli mängijaid puudu ka veel ning selles vaates on materjali kõvasti. Tulid kaotused, siis tulid, mina pead norgu ei lase. Treenima peame edasi ja eks suvel näeme, milleks võimelised oleme.
Kas Sinu poolt ennist mainitud visketabavus oli teie mängus peamiseks puudujäägiks?
Ma ei ütleks, et ainult see. Aga muidugi visked lihtsalt ei kukkunud… tee, mis tahad, aga no ei kukkunud. Kaitses olid meil nõrgad hetked ja sisse tulid mõõnad, kus saime küll normaalseid viskeid, aga panime need mööda.
Mida saab välja tuua nendest kohtumistest õnnestumisena?
Minu arvates saime rünnakul kombinatsioonid üsna hästi toimima. Kui olukorrad ilusti lõpuni mängisime, siis enamasti saime ka normaalsed viskekohad. Jällegi, lihtsalt ei saanud sisse.
Kas vähene ettevalmistus enne turniiri jättis ka teie mängule jälje?
Ma ei ütleks nii. Me sulandusime suhteliselt hästi kokku. Poisid ju tegelikult üksteist teavad ja suhtlevad, vaid Mehhiko poissi (Karl Andres Matute Perner – toim.) mina isiklikult ei olnud varem näinud. Tiimi sisekeemia oli suhteliselt okei, kõik aitasid üksteist ja siit on hea edasi minna.
Millal Sa ise nüüd USA-sse tagasi lähed?
12. jaanuari varahommikul lendan tagasi. Õnneks veidi saan pärast mänge taastuda ja peab vaatama, mis saab (Kirsipuu viitas viimases mängus Läti vastu viga saanud jalale – toim.).
