Eesti mullune parim korvpallur Siim-Sander Vene siirdus tänavuse hooaja eel lühikese lepinguga Hispaania kõrgliigaklubisse Manresa, kus on paljude jaoks ootamatult kerkinud nelja liigamänguga oma tiimi punktiliidriks.
Nädalavahetuse matšis koguni 23 silma kirja saanud 27-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija oli kolmapäeval enne järjekordset trenni lahkesti nõus vastama Korvpall24.ee portaali küsimustele elu-olu kohta Manresas, enda heade esituste põhjustest ning loomulikult väga paljusid huvitavast lepinguküsimusest.
Vene keskmised näitajad senises neljas kõrgliigamängus on olnud 22,5 minutit, 12,3 punkti, 3 lauapalli, 1,3 korvisöötu ja näiteks kõigest 0,3 pallikaotust. Visketabavus on eestlasel olnud väga korralik – väljakult 50%, sealhulgas kolmestel koguni 47,4%.
Sul hulk kontrollmänge ja neli ametlikku liigamängu tänaseks selja taga, kuidas iseloomustaksid Hispaanias mängitavat stiili võrreldes näiteks Itaalia või Leeduga?
Võrreldes Itaaliaga on vähe rahulikum, seal oli rohkem sellist jooksmist ja edasi-tagasi mängu. Leeduga ei oskagi kuidagi võrrelda, võib-olla kvaliteedis on vahe sees. Keskmine tase on Hispaanias kõrgem.
Aga konkreetselt Manresa klubi, kui professionaalse tiimiga tegemist on, võttes arvesse taas Su varasemat kogemust erinevatest riikidest ja liigadest?
Üldiselt on organisatsioon ikka professionaalne. Nad on omajagu olnud meistriliigas ja kuigi vahepeal kukuti välja, siis see professionaalsus on säilinud. Väga midagi nuriseda ei ole. Mingil määral on näha, et üksikud detailid pole nii heal tasemel kui mõnes minu eelmises klubis, kuid üldiselt on kõik okei.
Kuidas iseloomustaksid tiimikaaslasi Manresas? Kes on meeskonna liidrid ja kellega ise kõige kiiremini ühise keele leidsid?
Kõige otsesemalt ühise keele leidsin kindlasti leedukaga (naerab) (24-aastane tagamängija Jokubas Gintvainis – toim.). Eks tagamängijatega see tuleb, kuna ilma nendeta minu osa väheneb. Kui nad mulle palli ei anna, siis on kohe tunduvalt keerulisem. Laias laastus kipub nii olema, et tagameestega saab kõige kiiremini mänguliselt asjad jooksma, vastasel juhul on korvialuse mängijana keeruline hakkama saada.
Manresal on tagaliinis sellised kogenud mehed nagu Alex Renfroe ja Ryan Toolson, kas nemad on siis seni piisavalt palli jaganud?
Praegu on kõik okei. Vaid üks mäng, Badalona Joventuti vastu, mis me kodus kaotasime (66:67 – toim.). Seal jäi tagaliin surve alla ja pall ei jõudnud hästi edasi. Aga see on mänguline värk, mida ikka juhtub. Eeldan, et Renfroe ja Toolson on liidriteks siia ostetud küll ning mõlemal on korralik karjäär ja kogemus selja taga.
Tiimi punktiliidriks (keskmiselt 12,3 punkti – toim.) oled aga praeguste liigamängudega tõusnud Sina, kuidas kommenteerid?
Ma ei tea, sisse olen visanud (naerab). Eks ma ikka lootsin ja tahtsin, aga päris selle mõttega ma siia ei tulnud, et pean olema kõige suurem punktitooja. Vaevalt mind selle eeldusega siia ka toodi, aga selliselt on praegu välja kukkunud ja selle vastu mul pole midagi. Ma olen ikkagi praegu nö asendusmees. Pole aimugi, kui palju klubis minust enne teati ning minu peale loodeti.
Tänu sellele, et oled hakanud rohkem sisse viskama, kas on tunda, et on hakatud rohkem liikumisi platsil ka Sinu peale mängima?
On küll mõned sellised asjad, mida päris minu peale mängitakse. On üks-kaks liikumist, kus küll kombinatsioon on kellegi teise peale, aga tähelepanu viiakse ära ja tekivad just minule võimalused.
Mis mees on peatreener Joan Penarroya?
On näha, et tegemist on endise mängumehega (mängis aastaid Manresa klubis ning episoodiliselt ka teistes Hispaania tiimides – toim.) ja ta saab toimuvast aru ka mängijate poolt vaadates. Hull röökija ja lõugaja või selline vanakooli serblane ei ole. Ta oli minu teada mängujuht ning mängu ta jagab. Laias laastus mulle sobib.
Tead Sa, kas Sinu tiimi toomine oli tema konkreetne soov?
Eks tal ikka mingi sõna oli sekka öelda. Päris nii ei olnud, et ma astusin saali sisse ja treenerile öeldi, et näe, uus mees on kohal. Ta oli ise ka enne videoid vaadanud ja uurinud.
Mida peatreener just Sinult nõuab ning on ta kuidagi märku andnud, kas on seninähtuga rahule jäänud?
Otseselt ei nõua midagi, head katted tuleb panna ja kui vaba olen, siis tuleb peale panna. Kui vähegi varianti tekib, siis peab tuld andma. Selline see rünnakupool on. Kaitses, nagu ikka, pean oma asjad ära tegema ja vajadusel teisi abistama.
Sinul on seega rünnakul viskamiseks roheline tuli?
Küllaltki. Praegu on nii välja kujunenud küll.
Millele trennides rohkem keskendute, kas rünnakule või kaitsele? Või on leitud tasakaal?
Pigem on hea balanss – ühel päeval üks, teisel teine. Sõltub ka vastasest, millele rohkem peab keskenduma. Kindlat rõhumist, et peame rünnakul kõik surnuks viskama või kaitses otsajoone taha pressima, ei ole.
Kas tabeliseis 2-2 on liigahooajale ootuspärane algus?
Eks see on madalamast liigast tulija värk, et iga võit on kulla hinnaga. Samas, kõik tahaks ikka rohkem. Näiteks kodus Badalonale andsime mängu ühe punktiga ära. Praegu on nii läinud, et kodus pole ühtegi võitu ja väljas oleme mõlemad kohtumised kätte saanud. Vastupidi sellele, kuidas asjad tavaliselt lähevad. Ühelt poolt on hästi, et võõrsil võidame, teisalt kehvasti, et kodus pole suutnud võita. Eks see 2-2 enam-vähem meie tase on, 3-1 puhul võiks öelda, et oleme ennast veidi ületanud.
Kas klubis on kõva häälega välja ka öeldud, mis eesmärgiks on? Kas püsimajäämine või play-off koht või midagi sinna vahele?
Seda öeldi, et pelgalt püsimajäämine on liiga lödi eesmärk ja sellest tahaks midagi kõrgemat. Nii madala eesmärgiga ei tahetud peale minna, soov on ikkagi tabeli esimeses pooles olla.
Kuidas Manresas (Kataloonia geograafilises keskpunktis asuv 74 752 elanikuga linn – toim.) korvpallipublik on ning kas tribüünid on rahvast täis?
Siiamaani on korralik möll olnud saalis ja minu teada on mõlemad mängud olnud peaaegu välja müüdud (korvpallihall Pavello Nou Congost mahutab 5000 inimest – toim.). Lärm on korralik ning fiiling on saalis täitsa okei. Linna peal ka rahvas tunneb ära, kuna korvpall on siin vist ainuke sport, mida mängitakse kõrgemal tasemel ja paljud elavad kaasa.
Hispaania meedia juba kirjutas, et jätkad klubis kuni hooaja lõpuni, kas see on nüüd kindel?
Mul endal ei ole ühtegi jutuajamist sel teemal olnud ning ei oska öelda, kust meedias nii täpselt teatakse kõike.
Kas Sinu lepinguga on endiselt olukord selline, et kui üle teatud kuupäeva läheb, siis tehing automaatselt pikeneb?
Põhimõtteliselt küll. Seal tekib kahenädalane aken, mis algab järgmisel nädalal ja viimane päev peaks olema 4. november, kus klubi saab midagi teha.
Kas Sulle mingit tagasisidet pole antud, mis suunas see otsus võib tulla?
Nagu ütlesin, siis mingit jutuajamist sel teemal pole olnud. Üldiselt tundub, et kõik on korras, aga 100% ei tea kunagi, mis saab. Kui ükskord see jutuajamine tuleb, siis saab teada.
Aga Justin Doellman, kelle asendajaks Sind toodi, ei tee veel meeskonnaga trenne kaasa?
Praegu veel pole ühtegi teinud.
Kuidas teiste ääremängijatega seisud on?
Serblane (Marko Lukovic – toim.) käis vigastatud käega operatsioonil ja läks koju ära, kuna tal tuleb ka umbes paari kuu pikkune auk. Tema asemel toodi uus mees, samuti serblane (30-aastane ja 206 cm pikkune Nikola Dragovic, kellel muuhulgas kogemust Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kõrgliigadest – toim.), vist taas kaheks kuuks, üleeile alles jõudis kohale ja ma ei oska rohkem midagi öelda.
Kuidas kohanemine Hispaania eluga on läinud? Millised on erinevused võrreldes Itaalia või Leeduga?
Leeduga on mul raske võrrelda, kuna seal olin nii kaua ja läksin nii noorena. Üldiselt mulle Manresas sobib nii kliima kui ka üldise elukorralduse mõttes. Kohati see mañana-värk ajab närvi, aga läheb seegi kiirelt üle ja pole hullu. Mingil määral oli seda Itaalias ka, aga mitte päris nii palju.
Manresa peab Hispaania kõrgliigas oma viienda vooru kohtumise 20. oktoobril koduväljakul, kui võõrustatakse Malaga Unicaja (3-1) meeskonda, kus liidriteks hispaanlane Jaime Fernandez, kanadalane Kyle Wiltjer, grusiin Giorgi Shermadini, ameeriklane Brian Roberts ning soomlane Sasu Salin.
