INTERVJUU | Toomas Annuk: loodan NCAA finaalturniiril näha vähemalt kahte Eesti poissi

-Maik-Kalev Kotsar ja Toomas Annuk | Foto: Erakogu

Novembri alguses alustas järjekordse hooajaga USA üliõpilaskorvpallisari NCAA, mis eestlastele on ajavahe ning distantsi tõttu jäänud seni küllaltki kaugeks. Sel hooajal on meie noormängijatest ookeani taga pallimas neli noormeest, kellest kaks alustavad oma debüütaastat.

Kuna Rauno Nurger (Wichita State) eelmisel hooajal lõpetas oma viimase ülikooliaasta ning alustas profikarjääri Hispaania esiliigas, siis kõige suuremate kogemustega NCAA eestlasest pallur on nüüd 21-aastane suur äär Maik-Kalev Kotsar, kes South Carolina tiimis alustas kolmandat aastat.

Teisele hooajale läheb vastu 21-aastane ääremängija Taavi Jurkatamm (San Francisco) ning esimese aasta meesteks on 19-aastane keskmängija Matthias Tass (Saint Mary’s) ja 20-aastane tagamees Carlos Jürgens (Oral Roberts).

Korvpall24.ee portaal palus USA üliõpilaskorvpalli kohta lähemalt rääkima seda valdkonda jälgiva korvpallitreeneri Toomas Annuki, kes eelmisel hooajal käis Maik-Kalev Kotsari koduülikoolis South Carolinas oludega tutvumas ning sai tiimi treeninguid jälgida.

Uut hooaega on meeste hulgas NCAA-s alustamas neli eestlast, kuidas seda numbrit hindad? Kas meil võiks või peaks olema USA ülikoolides rohkem korvpallureid?

Üldse NCAA-s on I divisjoni tasemel Eestist korvpalli mängimas viis mängijat (lisaks neljale noormehele ka üks neiu – toim.) ja kindlasti on põnev jälgida, kuidas kulgeb viimane hooaeg üliõpilaskorvpallis just Kadri-Ann Lassil. Seda just tulevikuperspektiive silmas pidades. Hoian väga pöialt, et Kadril viimane hooaeg mööduks õnnestumiste tähe all ning tema edasine karjäär jätkuks vaid tõusujoones.

Kui arutleda selle üle, kas neli mängijat noormeeste üliõpilaskorvpallis on vähe või palju, siis ikka võiks rohkem olla neid noormängijaid, kellel avaneksid võimalused proovida ning tõestada end konkurentsitihedas keskkonnas, kus on olemas korralikud treeningtingimused üheaegselt võimalusega omandada kõrgharidust. Rõhutan siinkohal, et väga tähtis on teada, kuhu täpselt minna, millised on eesmärgid tulevikuks ning kuidas on planeeritud mängija perspektiivist lähtudes tema areng korvpallis.

USA ülikooli siirdumine ei pea tähendama ainult üht kitsast eesmärki seostada oma tulevik korvpalliga. Mitte vähemtähtsad pole võimalused, mis kaasnevad õppimise ja sportimise ühildamisega teisel pool ookeani. Ühtviisi olulised on nii kõrgharidus, korralik keeleõpe ja tekkivad rahvusvahelised suhted ning kontaktid, mis kõik tulevad edasisel eluteel kasuks.

-Carlos Jürgens | Foto: Oral Roberts University

Kas ja millistelt Eesti mängumeeste ülikoolidelt võiks oodata NCAA finaalturniirile pääsu või vähemalt selle peale konkureerimist?

Prognoose teha on keeruline ükskõik millises eluvaldkonnas, seda enam spordis, aga olles siiski optimist, loodan näha NCAA finaalturniiril vähemalt kahte kooli, kus meie poisid mängivad. Suurem on tõenäosus Matthias Tassi kodukoolil Saint Mary’s ja ülimalt hea meel oleks, kui kahe aasta taguse edulooga sarnase hooaja teeks uuesti läbi South Carolina koos Maik-Kalev Kotsariga. USA ekspertide hooajaeelsed hinnangud pole nende vastu küll olnud kõige optimistlikumad ning mängitakse ühes tugevamas konverentsis NCAA korvpallis (SEC), kust möödunud hooajal jõudis NCAA finaalturniirile lausa 8 meeskonda.

Ehkki finaalturniirile ei jõua alati kõik tugevamad koolid, siis seal mängimine on hooaja üks eesmärke iga kooli ja iga mängija jaoks. March Madnessi ettearvamatu sündmuste käik on tõeliselt kaasahaarav ning oleks tore, kui Eesti korvpallisõbral avaneb võimalus kaasa elada ning pöialt hoida omadele. Viimastel aastatel on meil see võimalus olnud, kui Rauno Nurger ja Wichita State on olnud finaalturniiril pidevad külalised ning väga meeldejääv oli South Carolina ning Maiki jõudmine 2017. aasta kevadel final fouri.

Kui palju jõuad ise NCAA-s toimuvaga kursis olla või mänge jälgida?

Lisaks suhtlemisele oma sealsete tuttavate korvpallitreeneritega, kelle abil on võimalus tutvuda scouting reportide ja erinevate taustahinnangutega, on mul saanud tavaks iga NCAA korvpallihooaja alguses osta ESPN-i kanalil NCAA League pass, tänu millele on võimalus suuremal osal üliõpilaskorvpallimängudel pilk peal hoida. Ennekõike on olnud fookus Eesti poiste mängudel ja loomulikult ajaloolistel rivaliteetidel nagu North Carolina – Duke, Syracuse – Georgetown või Kentucky – Louisville. Samuti on nädalavahetuseti toimuvad College Gameday ülekanded tõelised maiuspalad. NCAA finaalturniir on periood, mil kulub omajagu unetuid öid, et hooaja põnevaimatele mängudele otsepildis kaasa elada.

Kui suurt rolli võiks algaval hooajal Eesti mängijatelt oma ülikoolimeeskondades oodata?

Maik-Kalev Kotsari tausta ning käekäiguga olen rohkem kursis ja sarnaselt South Carolina treeneritega olen arvamusel, et Maiki jaoks on kätte jõudmas oluline periood üliõpilaskorvpalluri karjääris, kus tuleb julgelt ning enesekindlalt võtta enda kätte liidriohjad ning panustada veelgi rohkem, kindlasti olla just rünnakul agressiivsem ja muidugi oluline lüli meeskondlikus kaitsetöös. Korvpallialane potentsiaal ning füüsilised võimed on tal selleks olemas, tuleb ennekõike igapäevaselt täita peatreener Frank Martini nõudmisi ning omalt poolt veel lisaks panustada individuaalsete oskuste ja enda nõrgemate külgede arendamisse.

Matthias Tass on pika mängija kohta piisavalt mitmekülgne ja taibukas tegutseja väljakul ning küllaltki perspektiivikas tulevikku silmas pidades. Kindlasti on esimene hooaeg raske ja tuleb kohaneda nii erineva elu kui mängustiiliga, kus märksõnadeks on just kiirus, atleetlikkus ja võitluslikkus korvialuses mängus. Tema tegemisi Saint Mary’se kooli eest jälgin huviga, tegemist on pidevalt orbiidil oleva heal tasemel mid major kooliga, mis tulenevalt oma asukohast on seotud paljude kõrgelt hinnatud Austraalia korvpallikooli värbamistega, kelledest tuntumate nimedena saab välja tuua tagamängijad Patty Millsi ja Matthew Dellavedova. Usun, et peatreener Randy Bennett oskab hinnata mängijaid, kelle korvpallialane IQ on üle keskmise ning Tass suudab end tõestada ja saavutada olulise positsiooni meeskonna rotatsioonis.

Taavi Jurkatamme mõningaid mänge õnnestus eelmisel hooajal põgusalt televisiooni kaudu vaadata ning ennekõike füüsilise poole arenedes peaks tema panus San Francisco meeskonna tegemistesse teisel hooajal tõusma. Rääkides Tassist ja Jurkatammest, saab kindlasti olema huvitav jälgida nende omavahelisi vastasseise hooaja käigus, kuna meeskonnad mängivad mõlemad West Coast konverentsis.

Carlos Jürgens on üle pika aja üks puhas eestlasest tagamängija, kes alustab unistuste elluviimist USA üliõpilaskorvpallis. Minu hinnangul on tegemist väga huvitavat tüüpi mängijaga, kelle arengut on kahjuks pärssinud erinevad vigastused, mis loodetavasti on nüüdseks jäänud minevikku. Loodan, et Oral Robertsi ülikooli näol on tegemist õige kohaga, kus karjääris samm edasi teha ja tuleviku tarbeks väärtuslikke kogemusi omandada. Tagamängijatel on märgatavalt raskem end USA-s pildile mängida, kuna konkurents tagaliinis tegutsevate mängijate vahel on teisel pool ookeani meeletu. Loodetavasti Carlose eeliseks on ennekõike tasemel korvpalliharidus ning eeskujulik tööeetika.

-Maik-Kalev Kotsar | Foto: AP/Scanpix

Mida oskad välja tuua eestlaste koduülikoolide kohta?

Ehkki South Carolina Ülikooli naiste võistkond saavutas 2017. aasta kevadel NCAA meistritiitli ning nende peatreener on maailma naiste korvpalli valitseja USA koondise juht Dawn Staley, siis NCAA fännide jaoks üle maailma seostub South Carolina korvpall ennekõike nende meeskonna karismaatilise peatreeneri Frank Martiniga. Tegemist on trennide ja mängude ajal ülimalt karmikäelise liidri ja juhendajaga, kuid samas suure südamega inimesega väljaspool saali. Ta on alati valmis oma mängijaid aitama, et neile parimat nõu anda ja toeks olla.

Mul oli endal võimalus South Carolina tegevust kohapeal jälgida ning saan kinnitada, et peatreeneril on pisiasjad detailideni paigas nii treeningute kui mängude ajal. Seal toimuv protsess on toonud nii võistkondlikku edu kui kasvatanud mängijaid, kellel olemas valmisolek läbilöögiks kõrgeimal tasemel – Michael Beasley, Jacob Pullen, Sindarius Thornwell, P.J Dozier jt.

Saint Mary’s on NCAA-s kvaliteedimärgiga korvpallikool, kellel mitmel korral on avanenud võimalus kaasa lüüa NCAA finaalturniiril. Kooli iseloomustab heade suhete olemasolu Okeaania ning ennekõike Austraalia ja Uus-Meremaa korvpalliga, kust on tulnud aegade jooksul mitmeid kvaliteedimärgiga mängijaid NCAA korvpalli, kes olnud valmis läbilöögiks ka unelmateliigas NBA.

San Francisco Ülikooli korvpall seostub enamuse jaoks nii treener Pete Newelli kui legendaarse Boston Celticsi mängija Bill Russelli nimega, kes mõlemad omavad märkimisväärset tähendust antud kooli korvpalliajaloos. Tulles lähemale tänapäevale, ei saa märkimata jätta kuulsa Chicago Bullsi keskmängijat Bill Cartwrighti, kes tuli Bullsi koosseisus NBA meistriks aastatel 1991-93 ja töötas treenerina erinevates NBA klubides.

Oral Robertsi korvpall seostub isiklikult minu jaoks antud hetke ühe kuulsaima USA treeneri, Kansase Ülikooli peatreenerina tegutseva Bill Selfi nimega, kes aastatel 1993-97 tegutses just nimelt Oral Robertsi pealikuna. Kuidas on eeloleval hooajal tiimi mängujoonis ning milline on Jürgensi osas selles, ei ole ma hetkel pädev kommenteerima, kuid igal juhul loodame parimat.

saleapp.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar