fbpx
Close

MIS VILE? | Populaarne kohtunike otsuseid tutvustav rubriik naaseb uue hooga ning viie värske juhtumiga!

-Kohtunikud | Foto: Diana Jesin/Tartu Ülikool Maks & Moorits Facebook

Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna jätkub uue hooga rubriik nimega “Mis vile?”, mille eesmärk on kord kuus tutvustada ja selgitada korvpallireeglite nüansse läbi konkreetsete olukordade Paf Eesti-Läti liigast.

Paneme iga kuu vaatamiseks välja viis videot erinevatest mänguolukordadest, mille juures on kohtunike üksikasjalik selgitus, kas olukord lahendati väljakul õigesti ning milline on korvpallireeglite järgi situatsiooni korrektne tõlgendus.

Ergutame teid Korvpall24.ee Facebooki lehel või Korvpalligrupis “Mis vile?” rubriigi lugude all küsima lisaküsimusi või pakkuma välja olukordi, mida oleks vaja selgitada.

NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!


  1. Ründaja viga palliga mängijale

Must 2 alustab sammudes läbimurret korvile ja hüppab üles viskele minekuks. Kaitsja Valge 5 võtab sisse  kaitseasendi olles kahe jalaga otsatormamisveata poolkaarest väljas. Kontakt toimub kaitse ringkeresse ja kohtunikud vilistavad ründajavea.

OBR Artikkel 33.3 Kaitsemängija on sisse võtnud õige lähteasendi kaitses, kui:

  • ta on näoga vastase poole, ja
  • tal on mõlemad jalad põrandal.

OBR Artikkel 33.6 Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda. Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.

OBR Artikkel 33.10 Igas väljaspool kolmesekundiala alustatud läbimurde olukorras korvile, milles mängija siseneb otsatormamisveata poolringalasse ja põhjustab kehakontakti otsatormamisveata poolringalas asuva kaitsemängijaga, siis seda ei tõlgendata ründaja veana välja arvatud juhul, kui just ründemängija lubamatult ei kasuta käsi, käevarsi, jalgu või keha. Reegel kehtib kui:

  • õhus olev ründemängija valdab palli, ja
  • üritab pealeviset või söödab palli, ja
  • kaitsemängija oli ühe või mõlema jalaga kontaktis otsatormamisveata poolringalaga.

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaitse V5 võtab sisse legaalse kaitseasendi olles mõlema jalaga väljaspool otsatormamisveata poolkaart enne kui ründaja M2 hüppab õhku viskele minekuks. M2-le tuleb vilistada ründajaviga. Kuna pall ei ole veel mängija kätest lahkunud viskeks siis visatud korv tühistatakse. Lisaks tuleb määrata tehniline viga Valge võistkonna treenerile, kes lahkub pingi alast et protesteerida vastuvõetud otsuse vastu. Mäng jätkub Valge võistkonna ühe vabaviskega (karistus treeneri tehnilise eest), mille järel saab Valge võistkond palli mängu panna vabaviske joone pikenduselt oma tagaalast.


  1. Ebasportlik viga – kriteerium C2

Valge 43 alustab põrgatusega läbimurret korvile. Olles möödunud kaitsemängijast, võtab Valge 43 palli kätte ja alustab sammudelt viskele minekut, kui Punane 21 teeb selja tagant üle õla tugeva vea tabades selle käigus ka palli. Kohtunikud vilistavad ebasportliku vea.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Punase 21 poolt tehtud viga viskel olevale mängijale Valge 43 kvalifitseerub ebasportliku vea teise kriteeriumi alla – tegu on tugeva/ränga veaga katsel palli mängida. Valge 43 peaks viskama 2 vabaviset, millele järgneb Valge võistkonna audi sissevise audisisseviske joonelt võistkonna eesalast ja 14 sekundit ründeaja tablool.


  1. IRS veerandi lõpus, viga ajas või mitte.

Teise veerandi lõpus läheb Must 10 viskele ja kohtunik vilistab Valgele 17-le vea samaaegselt kui kõlab veerandaja lõpusireen. Kohtunikud pole kindlad, kas viga toimus enne või pärast kui veerandaeg lõppes ja otsustavad kasutada IRS-i selle selgeks tegemiseks.

OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata veerandaja või lisaaja lõpus:

  • kas pall on lahkunud mängija käest pealeviskeks enne lõpusireeni
  • kas ja mitu sekundit tuleb panna mängukellale, kui:
    • viskaja põhjustab audi määruse rikkumise
    • toimus rünnakuaja määruse rikkumine
    • toimus 8 sekundi määruse rikkumine
    • toimus viga enne mänguaja sireeni

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kohtunikel on õigus IRS olemasolul kontrollida, kas veerandi lõpus tehtud viga on tehtud enne veerandi lõppu ja kui palju aega tuleks panna tagasi kellale. Valge 17 ei ole kordagi legaalse kaitseasendis ning põhjustab illegaalse kontakti viskel olevale mängijale ning IRS annab selgeid tõendeid, et kontakti hetkel oli mängu kellal veel 0,2 sekundit. Mäng jätkub 3 vabaviskega M10-le ning mängukellale tuleb panna tagasi 0,2 sekundit.


  1. Viga pallist eemal ja AOS on alanud.

Pallist eemal olukorras vilistavad kohtunikud vea Punasele 8-le, kes hoiab kahe käega kinni Valget 6-te ning takistab sellega mängija vabadust liikuda. Umbes samal hetkel alustab 3-punkti hüppeviset Valge 44, kes tabab. Kohtunikud otsustavad korvi tühistada ja anda vea tulemusena palli Valgele võistkonnale audi sisseviskeks küljejoonelt.

OBR Artikkel 10.4 Pall ei muutu “surnud “ palliks ja visatud korvi loetakse, kui:

  • pall on õhus pealeviskest ja:
    • kohtunik vilistab;
    • kõlab veerandaja või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal;
    • kõlab rünnakuaja seadme signaal;
  • pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale;
  • vastasmängija või vastasvõistkonna pingil olev isik teeb vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja ta lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud, viskeliigutuse.

Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Enne kui kohtunikud vilistavad vea Punasele 8-le, on Valge 44 alustanud viskele minekut. Korv peaks lugema ning kuna tegemist oli võistkondlikult 4-nda veaga, siis mäng jätkub Valge võistkonna küljeaudiga lähimast kohast kus tehti viga ning 14 sekundit rünnakuaja kellal.


  1. Fake viskel

Must 33 sooritab 3 punkti viskeürituse nurgast. Valge 8 seisab meetri kaugusel kaitses ja tõstab hetkeks käe viskesoorituse segamiseks. Must 33 viskab maandumisel ennast pikali ilma et kaitse takistaks tema maandumist. Kohtunik peatab mängu ja määrab viskajale tehnilise vea teesklemise eest vea väljapetmise eesmärgil.

OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehalist kontakti vastasmängijaga kui:

  • Teeskleb vea väljapetmiseks

OBRI 36-12 Millal iganes mängija teeskleb vea toimumist, järgnev protseduur rakendub:

  • Ilma mängu peatamata, kohtunik näitab vea teesklemise signaali kõverdades käsivart küünarnukist kaks korda ülevalt alla.
  • Järgmise mängu seisaku ajal kommunikeeritakse hoiatus mängijale ja võistkonna treenerile. Mõlemad võistkonnad võivad saada ühe vea teesklemise hoiatuse.
  • Järgmine kord, kui ükskõik milline mängija samast võistkonnast teeskleb vea väljapetmiseks, määratakse tehniline viga. See kehtib ka juhul kui ei teki mänguseisakut eelneva hoiatuse kommunikeerimiseks mängijale ja võistkonna treenerile.
  • Kui toimub ülemäärane teesklemine vea väljapetmiseks ilma kontaktita, võib määrata tehnilise vea koheselt ilma et hoiatus oleks antud.

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Mustale võistkonnale oli eelnevalt antud hoiatus teesklemise eest ning tegu oli korduva teesklemisega vea väljapetmiseks. Antud olukorda saab käsitleda ka ülemäärase teesklemisena vea väljapetmiseks, mille puhul määratakse tehniline viga ilma hoiatuseta. Ükskõik milline Valge võistkonna mängija saab visata ühe vabaviske ja mäng jätkub palli vaheldumisi valdamisõigust osutava noole järgi, kuna kumbki võistkond ei vallanud palli hetkel kui tehniline viga vilistati.

scroll to top