TTÜ KK korvpallimeeskonna peatreener Rait Käbin on meeskonna eesotsas näinud päris mitme hoolealuse välismaale siirdumist, kui mõne aasta eest lahkusid pärast häid esitusi tiimist mängujuht Rait-Riivo Laane ja ääremängija Kristjan Kitsing. Sel suvel läks USA-sse tsenter Matthias Tass ning tõenäoliselt saab pakkumisi ka tagamängija Sten Olmre. Käbin on ise seda meelt, et välismaale minek on iga mängumehe individuaalne otsus ja edukus sõltub keskkonnast, kuhu pallur satub.
“Laane puhul on see kõva pluss, et tal on mitte-eestlaslikku enesekindlust ja nahaalsust. Ta sattus õigesse keskkonda, kus ta suutis ennast kehtestada ja nüüd on võistkond seljataga ning omanik ja fännid armastavad teda,” kiitis Käbin oma kunagist hoolealust portaalile Korvpall24.ee.
Samas üllatab Käbinit mõnede kohalike korvpallisõprade suhtumine: “Paljud arvavad, et mis see siis on, Kreeka esiliiga… Aga seal tohib ainult üks välismaalane tiimis olla ja Ethnikoses on võetud selleks üks Kohila poiss, kuigi võiks tervest maailmast endale mängija valida. Selles mõttes on ta ikka kõva vend! Seal ennast kehtestada on väga keeruline, sest kui sa võidad, siis oled Kreekas kunn, kui ei võida, siis…”
“Vaadates tema sooritusi ja numbreid, siis ta tegi väga õige otsuse. Ta ütles toona mulle ka, et tahab ennast proovile panna, muidu ongi lõpuks CV-s vaid Eesti liiga ja Balti liiga. Kui ta suudaks sealt veel sammu edasi teha…,” jättis Käbin oma mõtte lõpetamata.
Mis arvamusel on TTÜ peatreener aga üldiselt Eesti korvpallurite välismaale siirdumise koha pealt? Kas peaks minema ja kuhu peaks minema?
“Annan selle legendaarse vastuse, et oleneb, kuhu minna. Kui sa oled 16-aastane ja sind kutsutakse näiteks Kaunase Žalgirise akadeemiasse, siis muidugi, küsimust ei ole. Kui sa oled 21-aastane ja sind kutsutakse Moldova teise liigasse, siis ma ei tea, kas on vaja lihtsalt välismaale minemise pärast nõustuda,” selgitas Käbin oma mõtteid.
“Aga see viimane trend, et noormängijad lähevad korralikesse akadeemiatesse, siin pole küsimust. Võtame näiteks Kristian Kullamäe või Henri Drelli – loomulikult peaks minema! Põhiline, et mängijad on õiges kohas, kus nendega tegeletakse. Ma ei tea nii hästi tausta, aga kõrvaltvaatajana ma sellistel minekutel küll miinuseid ei näe. Aga, kui nad tulevad noortekoondistesse, siis vaatame üle, kas tehakse Audenteses paremat tööd kui Saksamaal või vastupidi,” lisas treener.
Taas on populaarseks muutumas USA kolledžitesse mängima siirdumine, kuigi seni ühtegi tõsist edulugu Eesti korvpallis selles vallas veel ette näidata pole. 2000-ndate aastate paiku toimus esimene eestlaste invasioon NCAA-sse, kui õnne käisid proovimas teiste seas Tanel Tein, Priit Ilver, Kristjan Makke ja Ardo Ärmpalu ning üritajaid on aeg-ajalt olnud teisigi. Käbin usub, et Maik-Kalev Kotsarist võib saada mängumees, kelle karjäärile tagasi vaadates saaks USA-s veedetud aja kirjutada suure plussmärgiga. Suured lootused saavad olema ka Matthias Tassi peal.
“Ega meil USA ülikoolidest sellist suurt edulugu pole olnud küll. Siis olid teised ajad ning praeguste meeste treeningharjumused peaks olema teistsugused. Kui mina mängisin, siis ütlen ausalt, et ei teadnud me mitte midagi, kuidas trenni teha või kuidas süüa. Ma Kotsari peale paneks küll kõvasti raha kui peaks. Loodan, et Tass satub ka õigesse keskkonda ja hea treeneri alla ning elab sama hästi sisse kui Maik oma ülikoolis või Laane seal Kreekas. 210 cm pikkust sellise mängulugemise ja oskustega korvpallurit… no loodame, et sealt tuleb!”
Kahe erineva korvpallikoolkonna suhtes Käbin ühte teisele ei eelista ning soovib, et asi pandaks paika mängijate endi poolt: “See USA või Euroopa on üldse üks huvitav küsimus. Ma pakun, et ootame aasta või kaks, kuni koondisesse peaksid tulema Kregor Hermet Hispaaniast ning Kotsar ja Tass USA-st. Siis vaatame, kes kõige paremad on.”
Kas Kanguril ja Taltsil siis üldse kohta jagub, kui korvialune on välismaalt saabuvate noorte meeste poolt mehitatud? Käbin vastab: “Kangur ja Talts on nagu head veinid. Kui päike välja tuleb koos kevadega ja play-offid algavad, küll siis nemad oma asja ära teevad. Kui nad Eesti koondise särgi otsustavad selga tõmmata, siis peavad noored poisid kõvasti pusima, et neid eest ära lükata. Aga ega nad ju viis aastat enam koondises nagunii ei mängi.*”
* Need olid Rait Käbini poolt prohvetlikud sõnad, kuna nii Kangur kui Talts jäidki juba sel suvel koondisest eemale. Intervjuu oli tehtud enne koondise koosseisude avaldamist.
