fbpx
Close

SUUR LUGU | “Super” Mario Poluski ekspertanalüüs II liiga hetkeseisust!

-Siris/Starforest korvpallimeeskond | Foto: BC Siris/Starforest Facebook

-Siris/Starforest korvpallimeeskond | Foto: BC Siris/Starforest Facebook

Kuna harrastajate korvpall on tänase seisuga vähemalt veebruarini lukku keeratud ja mitmel pallivõluril seeläbi õhtud ootamatult vabaks jäänud, siis potsatas Korvpall24.ee portaali kirjakasti üks tore kirjatükk. Nimelt ajas oma sule teravaks legendaarne “Super” Mario Polusk, kelle kiired jalad ja valus viskekäsi on nii mõnegi vastase elu kibedaks teinud. Tänaseks otsapidi Saku II liiga suurfavoriidi Siris/Starforesti tiimi jõudnud Polusk võttis kätte ja kirjutas mahuka teose just senise II liiga käigu kohta, analüüsides kõik vastased oma vaatenurgast läbi.

Autor: Mario Polusk
Toimetas: Siim Semiskar

Paari sõnaga tutvustan Saku teise liiga tiimide hetkeseisu n-ö vastase pilgu läbi ning lõpus püüan tuua minu jaoks huvitavamad leiud statistikaridadelt.

Saku teise liiga mängud läksid vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele mitmenädalasele Covid-19 piirangute pausile ning kuna enamus võistkondadel on esimene ring praktiliselt mängitud, siis võib vahekokkuvõtte juba teha. See küll kahjuks ei anna päris objektiivset pilti, kuna Ida-Virumaa tiimid pandi teistest varem rangemate piirangute alla ning kolmel tiimil on seega 9-10 mängu asemel mängitud vaid 6-7 mängu.

14. detsembri seisuga on tabeli allosas veidi üllatuslikult Terminal Oil, kes veel eelmise aasta jõulupuhkuse paiku oli teises liigas uhkel teisel positsioonil, tagapool vaid Keilast. Aga Terminal Oil on lühikese aja jooksul läbi teinud üpris suuri muudatusi, alates treeneripingist lõpetades mängijatega – tiimi koosseis on märgatavalt noorenenud, muutuste käigus on läinud kaduma igas tiimis veidi vajalik veteranmängijate tugi ja kogemus.

Siris/Starforest vs Terminal Oil omavahelise mängu näitel. Pärnus Pauluse hallis toimunud kohtumises oli Tartu meestel ilmselgelt raske vastu saada Pärnule pikkuses ja massis, samuti kogemuses. Korvi all oli Siris/Starforesti Janis Vahteril, Janter Anistel ja Allar Leppindil suhteliselt mugav ja pigem kergem tööpäev, kuigi tuleb kiita Terminal Oil mehi väga kiire abistamise eest korvi all, kui vastaste pikk saab sinna alla palli. Edukalt kasutas Terminal Oil maa-ala pressi ja see kandis mõningast vilja. Rünnakul üritati hoida mängu laiali ja tehti läbimurretega teravust. Au tuleb anda Tartumaa ühe kuldseima viskekäega mehel Jörgen Õigusele – enne mängu loeti kaitses sõnad peale, et tal EI TOHI lasta kolmest peale visata, isegi mitte rõnga poole vaadata. Kuid Jörgen karistas meie eksimused ja hooletuse edukalt ära, pannes viis kolmest kotti (12/5 tabavusega) Võime olla õnnelikud, et niigi vähe sisse kukkus tema kohta.

Arvestades eelmise hooaja Terminal Oili head minekut, siis võiks loota, et teine ring nad oma tabeliseisu ning mängu veidi ikkagi parandavad. Tiimis on terava jalaga osavaid mängijaid küll. Samas kui tiimi eesmärk on kasvatada noori, siis ei maksa liialt tähelepanu pöörata tabeliseisule, kuivõrd noorte individuaalsele arengule ja mängupildi parendamisele mitme aasta perspektiivis.

KK Viimsi on kahe võiduga 10. kohal. Viimsi on üles ehitanud aastatepikkuse tööga korraliku korvpallikooli, mille ilmselt kuulsaim kasvandik on Sander Raieste ja klubi on end Saku esiliigas väga kindalt kehtestamas, isegi hetkel Saku esiliiga esikohta hoidmas. Seega on selge, et KK Viimsi teise liiga tiimi eesmärk pole iga hinna eest seda liigat võita, vaid noormeestele võistlusmänge meeste vahel pakkuda. Anda kogemust ja mängupraktikat.

Siris/Starforest vs KK Viimsi mängu näitel (mäng toimus Pärnus). Kuna korvi all kehasid vastu panna polnud, siis KK Viimsi hoidis mängu laiali, ründas korvi ja viskas igal võimalusel kolmest. Karmi käega treener, kuulus endine meistriliiga mängujuht Valdo Lips, hoidis noorte mängujoonise distsiplineerituna, loogilise ja võitluslikuna. Väga tubli individuaalse mängu tegi 2002. aasta poiss Jorgen Rikberg, kes hoidis teravust, kuid tabas ka kaugelt (28 punkti ja 7 söötu, hooaja keskmisena 23,9 punkti mängus). Ära mainiks veel samuti 2002. aastal sündinud Sander Otsingu, kel hooaja keskmine kolmesteprotsent on snaipriklassi kuuluv 51% (45/23, üheksast mängust). Siris/Starforest sel korral sai kodus veenva võidu 96:74, kuid Viimsi karukoopasse sõites tuleb olla kindlasti raskeks lahinguks valmis.

Alutaguse paikneb 9. kohal ning nendega ei õnnestunud Siris/Starforestil esimeses voorus mängida tänu piirangute kehtestamisele. Kuna esimest voorust on Alutagusel jäänud mängimata tabeli tippu kuuluvate Pärnu, Jõgeva ning Hitoga siis on tõenäoline, et oluliselt ei pruugi esimese mänguvooru lõpuni mängimine kohta tabelis parandada.

Alutaguse eest teeb müstilisi statistika numbreid mees nimega Einar Grüning, kes on liiga liider keskmiselt 26,4 punktiga mängust, lisaks veel 9,6 lauapalli. Karm lauavõitleja on Ülar Sala, kes liiga liider 15,7 lauapalliga mängust.

Keila Korvpallikool II/Balteco paikneb kaheksandal kohal ning analoogselt KK Viimsiga on panused pandud esiliigale. Saku teises liigas saavad enamjaolt nooremad kasvandikud oma mängukindlust üles ehitada. Seni on liidriks tõusnud 2002. aastal sündinud Marcus Lenk.

Keila Korvpallikool II/Balteco puhul teeb kompoti huvitamaks nüanss, et osad tublid noormängijad on antud üles nii teise kui ka esiliiga tiimi eest. Samuti saavad mõned noormehed kõrgliigas Tallinna Kalev/TLÜ ridades mänguminuteid ja treenivad koos proffidega. Seega, kui KK Keila kasutab sõjaväest vahepeal pakku pääsevat Norman Rüütsalu, Kristen Kasemetsa, Conrad Sengbuschi ja Margus Pahvi, siis on tegemist juba pigem esiliiga tasemel tiimiga, kes kõigile väga ebamugavaks vastaseks. Seni on seda tehtud vaid ühes mängus, kus vastaseks oli Viljandi Valla võistkond, kellelt kevadel Kolga-Jaanis saadi kindel 20 punktine kaotus. Kas võis tegemist olla väikese võlaga, mis vajas klaarimist? Keilas mängides oldi üle Viljandi vald/Eesti Maavarad tiimist 97:90, ning müstilisi statistika numbreid näitas Norman Rüütsalu, visates 40 punkti (sh 9 kolmest) ja kogudes ka 9 lauda, 5 söötu. Huvitav oleks näha, kas meistriliigas juba päris ilusaid esitusi teinud noormängijal ongi täiesti teine tase ka järgmistes teise liiga (samuti esiliiga) mängudes, või oli tegemist ülihea päeva ja Viljandi meeste hooletu kaitsega (skauting tegemata).

Tiimil on vaja end Saku teises liigas play-off’i piiril hoida – sinna pääsemise korral ambitsioonikas treener Peep Pahv võib mõelda, et esiliigas läheb nagu läheb (hetkel 10. koht kahe võiduga), võtame selle medali ära vähemalt Saku teisest liigast. Seega pole Keila meestest koosnev tiim selline, kellega meistriliiga noorte lisandumisel ükski vastane play-off’is väga kohtuda sooviks.

BC Viljandi vald/Eesti Maavara paikneb 7. kohal viie kaotuse ja nelja võiduga. Arvestades, et eelmise hooaja dirigent Polusk suudeti asendada oluliselt legendaarsema imemehe Valmo Kriisaga, siis tabeliseis võiks olla veidi parem, kui hetkel on. Tundub, et suurt puudust tuntakse ääremängijast, Viljandimaa viimaste aastate korvpalli statistikatabelite hirmust Rauno Meeritsast, kes lahkus Keila esiliigatiimi.

Valmo Kriisal pikemalt peatumata edasi liikuda pole võimalik. See energia, mis ta mängule iga kord kaasa toob ning võitluslikkus ja oskused on imestamapanevad. Arvestades ka pisiasja, et mai kuus peaks Valmo saama 47-aastaseks. Või on mehe vanus vaid number, illusioon ja ettekääne, mille taha nõrgad poevad?. Valmo viskab 20,4 punkti mängus (7. koht liigas, sh kolmesed 95/26). Mis on siis 10 kolmest mängus peale laadida?! Lisaks kogub mees 7,8 lauapalli (18.koht liigas) ja 8,22 söötu (1. koht liigas) ning tema vastu tehakse 7,7 viga (2. koht liigas) ja mees rassib 35 minutit keskmiselt mängus (3. koht liigas).

BC Viljandi vald/Eesti Maavara toetub suuresti alati häälekale võistkonna vaimsele liidrile Vaiko Riivesele, kes on Valmoga koos hea hoo leidnud – 15,4 punkti, 12 lauapalli keskmiselt mängus (liigas kolmas tulemus). Lisaks veel mehed, kelle heast mängust sõltub võidukas tulemus – kolmestesnaiper Aivar Piir ja looduse poolt andekas, pikkuse kohta väga liikuv ja osav 206 cm äär Madis Soodla.

Siris/Starforest vs BC Viljandi Vald/Eesti Maavara mängu näitel olid samad loetletud mehed ka peategelasteks (puudus Madis Soodla, kuid tublid olid terav Steven Tensing ja hea lennuga Jako Johannes Kõuts). Ootasime mängu põnevusega, valmistusime hoolega. Nimekate vastastega on ikka lust kohtuda, kui veel enda tiimil samuti hea seis vormi ja komplekteerituse mõttes. Mänguplaan oli Valmot intensiivse kaitsega väsitada, et meeskonna aju ja pallijagaja enam mängu teises pooles poleks nii värske, teadmata küll ette, kas enne väsime meie või raudmees Valmo. Esimene veerand oli krobeline ja punktivaene mõlemalt poolt, pärnakad võtsid kergeid lahendusi, rahuldudes varajase kaugviskega, mis pigem sisse ei kukkunud. Valmo vedas tiimi edukalt kogu esimese poolaja, tabades raskeid viskeid üle käe ja kontaktis ning lõi olukordi kaaslastele. Siis hakkas Siris/Starforesti agressiivne kaitse toimima, võitluslikkus ja energia saadi üles, meeskond toetas teineteist platsil ja pingilt ning teravuse ja kiirrünnakutega saadi teine ja kolmas veerand väike edu sisse, mis jäi paika kuni lõpuni. Eriti hea partii tegid Sirise eest Elgar Tamsalu ja Max Pärna oma kaitsemängu ja agressiivsusega korvile.

Meeskondlikus mõttes oli tegemist ühe võitluslikuma ja ilusama mänguga Sirise poolt sel hooajal, seega kindlasti on oma sõna veel Viljandi meestel öelda nii korduskohtumises Pärnus kui ka üldist hooaja teist poolt silmas pidades. Ja tibusid loetakse play-off’is (kui koroona lubab).

Võrumaa asub hetkel kuuendal kohal ning tegemist on pigem kogenud ja kokkumänginud tiimiga. Liidriteks peamiselt Martin Kulberg 22,75 punkti ja Fredi Parker 19 punkti keskmiselt mängus (4. ja 11. kohal liigas), pingile jagub vihaseid võitlejaid ja mõned kolmesemehed. Kaua kokku mänginud meeskond võib peavalu pakkuda kõigile, mida näitavad napid kaotused tabeli ülemise otsa tiimidele Raplale ja Siris/Starforestile, aga juhtub sisse ka ärakukkumisi – kindlad kaotused Jõgevale ja Hitole.

Võrumaa vs Siris/Starforesti mängust rääkides (toimus Parksepas). Mõlemad meeskonnad said kohe alguses rünnakuhoo üles ja esimene veerand kumbki teineteist pidurdada ei suutnud. Meile tegi pahandust eelkõige Kulberg oma agressiivsusega, keskpositsioonivisete ja kyrieervingulike osavate lay-up’idega, mida päris kinni pärnakad ei saanudki. Samuti Parker, kelle kaugvisetest olime teadlikud ja olime juures, aga seejärel korvi alla kolinud laiaõlgse ääremängija/tsentri poolhaagid olid efektiivsed ja ebamugavad. Mõne taktikalise käigu, kaitsemängu parandamise, tiimitunde ja kaugvisetega sai Siris/Starforest end käima – neljandale veerandile läksime 20 punktilises edus –, aga sport on sport. Võrumaa ronis tahtejõu ja kolmestega mängu tagasi, pärnakad oskasid oma valede otsuste ja möödavisetega initsiatiivi ja emotsiooni korraks kodumeeskonnale loovutada. Lõpp oli triller, kuid kogemus ja õnn olid seekord pärnakate poolel (96:92).

Reinar Halliku Korvpallikool/Iisaku Gümnaasium asub viiendal kohal. Reinar teeb asju südamega ja tabeli 5. koht ei pruugi peegelduda selle võistkonna seisu, sest järjest on võidetud kõik neli kohtumist. Eesti ühele muhedamale ja rahva poolt armastatumale korvpallurile Reinarile, kelle kaugvise on jätkuvalt ohtlik ja sööduoskus ei jää maha Nikola Jokicist, on abi pakkunud kaks Ameerika leegionäri, lisaks tublid oma klubi poisid. Juhul kui leegionärid jäävad siia kevadeni ja korvpallikoolis õppivad poisid varakult sunnitud treeningpausil lõhuvad Iisakul kõvasti jõusaali ja pallitrenni teha, siis pole küsimust, et Iisaku Vallavalitsus võib rahuliku südamega medalitele kapi peal juba ruumi teha ja tolmu ära tõmmata. Aga klubi peamine eesmärk on kasvatada noori, pakkuda poistele arenguvõimalust, nii et medali võitmine 2020/21 ei peegelda hooaja kordaminekut. Survet selleks vast veel pole. Siris/Starforest ootab põnevusega Reinari küllasõitu Pärnusse.

KK Hito/BC Karjamaa asub detsembris Saku teises liigas neljandal kohal. Tegemist siis esiliigast alla kolinud tiimiga, mis tähendab, et terve eelmine hooaeg said Hito mehed oluliselt raskemaid mänge, lisaks karastusid nad ka 3×3 suvistel etappidel, kust õnnestus võita eliidi arvestuses kõva kolmas koht.

KK Hito/BC Karjamaa liidriteks on ikkagi vanad head ja tuntud kolmestekütt Margo Tali (kasulikkuse tegur 1,05 ja liiga peale neljas koht), korvialune võlur Edvard Trumm ja kõva võitleja Veiko Simm (kasulikkuse tegur nelja mängu peale 1,31 ning liigas esimene koht). Kaks üpris olulist mängijat Aivar Grüning ja Sander Saare on saanud osaleda vaid kahes mängus, visates keskmiselt 18,5 ja 14,5 punkti mängus, mis väga ilusad numbrid.

Siris/Starforest vs KK Hito/BC Karjamaa omavaheline mäng toimus Pärnus, mille võitis koduvõistkond korraliku võitluse tagajärjel 96:75. Koosseisudega tutvudes on selge, et Hito polnud kaugeltki täies koosseisus kohal, puudusid teiste seas nii Simm, Grüning ja Saare. Teadsime Tali ja Trummi ohtlikkusest, kes olidki omal tasemel, kuid meid üllatasid oma hea mänguga Sapovalov ja Kool. Ida-Virumaa korvpall on oma kvaliteedimärgiga. Neid kogenud mängumehi iseloomustab hea mängutempo kontroll, eelkõige oskuslik tempo maharahustamine, konkreetsed väljamängitud rünnakulahendused, füüsilisus kaitses ja rünnakul. Kuigi vastane teab, et Tali paneb kolmest ja Trumm-Simm on korvi all keerutamas, siis omad asjad teevad nad ikka ära.

Arvestades, et play-off’is pääseb põhihooajast enam maksvusele mängijate kogemusepagas, kindlad väljamängitud lahendused, lauapallide edukas hankimine ja füüsiline jõud, siis ennustan kevadeks Hitot teise liiga finaali. Kuigi esiliigast eelmine hooaeg kukuti välja, siis hetkel tundub, et meestel mott nii maas pole, et päris niisama toksima tuldi Saku teist liigat.

Rapla Korvpallikool asub kolme kaotuse ja kuue võiduga tabelis kolmandal kohal. Väga vahva värk, et nii head tulemust kui Saku teise liiga kolmas koht on võimalik mängida ühe väikse piirkonna (küll korvpalliusku piirkonna) oma noorte poistega. Valdavalt on tegemist gümnaasiumipoistega, lisaks abiks 1998. aastal sündinud Marek Ruut ja Joonas Šein ning mehemürakas Jordan Kivi müttab korvi all.

Rapla meistriliiga sats vajab oma kasvandikelt sel hooajal tuge pea samapalju kui noored ise tahavad platsile, seetõttu on koos kõrgliigaga treenivad ja üha rohkem mänguminuteid teenivad Ruut, Šein, Kardo Kilk ja Markus Ruubel kevadeks hoopis teised mehed, kui need, kes sügisel hooaega alustasid. See teeb hästi alustanud Rapla ka ülejäänud hooaega silmas pidades kindlasti tipus püsivaks satsiks.

Rapla Korvpallikooli vs Siris/Starforesti kohtumise näitel. Nooremad mehed tulid kiirelt üle ja kõmmutasid kolmest peale, kes vähegi viskeraadiuses oli ja korvi juba nägi. Tempo hoiti kõrgel, rünnak tõmmati laiali, tehti hooga teravust üks-üks mängides ja kaitses avaldati survet. Rapla hoogne tempo ja ettevalmistamata visked tabasid pärnakaid üllatusena, kuigi selle eest meid Siris/Starforesti peatreener Kalle Kollin hoiatas. Teisel ja kolmandal veerandil saime mängutempo rohkem oma kontrolli alla, pall käis paremini ja vankrit vedas võidu suunas nii korvi alt kui väljast sisse visates eelkõige Janis Vahter, aga korvi all tegid omad ära Allar Leppind ja Janter Aniste. Neid toetas edukalt Siim Joosep. Neljas veerand saime korra tunda jälle Rapla noormeeste kiirust ja turmtuld, aga seekord kogemus ja suurus võtsid veel oma (87:79)

Jõgeva VSK/Tartu Ülikool asub kahe kaotuse ja seitsme võiduga teisel tabelireal. Kaotused on saadud Hitolt ja Viljandi vallalt, aga need olid kohe hooaja alguses ja seega Kuremaal kodumänge pidav tiim purjetab enesekindlalt võidulainel. Seda head minekut arvestades on neil vist kõige rohkem kahju alanud mängudeseisakust.

Meeskonda iseloomustab vast kõige paremini ühtsus – ühtlaselt visatakse punkte, liidritena on 16 punkti peal keskmiselt mängust Sten Lillemägi ja Kris Urvik, ülejäänud juba 10 ja 9 punkti mängust. Peatreeneriks on mingi nipiga saadud väga kõrgelt hinnatud treener, kaval strateeg ja suurte kogemustega Priit Vene. Vaimne liider ja meeskonna hind on Eesti oma Steph Curry alias Märt Tralla, kes hullude kolmeste asemel dirigeerib kindlat mängu ja rahustab nooremaid. Vajadusel midagi sopsab ikka ka.

Jõgeva tiimi iseloomustab ka asjaolu, et resultatiivsete söötude ja vaheltlõigete arvestustes ollakse vastavalt teisel ja esimesel kohal, seega pall käib, mängitakse isetult ning otsitakse häid lahendusi, kaitses ollakse agressiivsed, osatakse aidata.

Jõgeva VSK/Tartu Ülikool vs Siris/Starforesti mängu abil iseloomustades Jõgevat tuleb kohe mainida, et liigatabeli hetke liider sai oma ainsa kaotuse sel hooajal seni Jõgeva käest võõrsil (79:68). Küll üpris oluline mees oli pärnakatel puudu – Siris/Starforesti skooriliider Janis Vahter, kellel keskmiselt 21,6 punkti mängust (60% kahesed ja 38% kolmesed tabavusega), lisaks 9,75 lauapalli mängus. Jõgeva mehi see vast ei morjenda ning sirislased saavad end lohutada ja loota revanšile kodusaalis Pärnus, kui hooaeg taas käivitub.

Kuremaal toimunud kohtumises mängis vastane edukalt omi liikumisi, mis peamiselt seisnesid asetuses kõik viis mängijat rünnaku algfaasis väljas. Siis toimusid korvi alla lõiked, liigutati palli käest kätte ning pandi pikale Sten Lillemäele (kes tegelikult pole küll eriti pikk) edukalt katteid, kes lahendas korvialuseid olukordi rõõmuga. Mees viskas seekord 20 punkti, teenides sealhulgas 12 vabaviset. Kokku teeniti 32 vabaviset Sirise 17 vastu, samuti kaotati vähem palli (19 vs 25). Jõgeva on suhteliselt lühikesekasvuline võistkond, kuid väga osavalt ja kiirelt antakse korvi alla abi, kui pikad sinna palli said. Vastastel võib abistamise tulemusena tekkida kolmeste viskekohti, kuid neid tuleb paraku ka tabada.

Kolmeseid seekord kumbki tiim sisse ei saanud, vaid 25% tabavus. Sirise ridades tegi hooaja resultatiivsema mängu Sten Roosaar 26 punktiga, kuid seekord jäi tema tabavustest tiimile väheseks. Veidi õpetlik ning motiveeriv kaotus pärnakatele oli tõsiasi.

Erapooletule vaatajale ja korvpallihuvilisele võiks Saku teise liiga teise poole hooajast huvitav olla jälgida, kas jätkub võitudelainel olevate tiimide Jõgeva VSK/Tartu Ülikool, Reinar Halliku Korvpallikool/Iisaku Gümnaasiumi ja Siris/Starforesti hea minek, kuidas arenevad individuaalselt ja meeskondlikult palju meistriliigas mänguaega saavad Rapla noored, kas tõuseb esile ja pressib end veel enne play-off’i kolme hulka ikkagi mõni keskmik, näiteks Viljandi või Võrumaa, kas ja millega üllatab Keila (kas pannakse meistriliiga poiste kaasamisega suuremat rõhku hoopis teise liiga medalile kui esiliiga play-off’i lootus hakkab kustuma) ja mis uusi statistilisi imenumbreid pakub raudmees Valmo Kriisa.

Siris/Starforest tiimi tutvustus. Peamiselt eduka treeneri Mait Käbini kasvandikest koosnev tiim alustas Eesti meistrivõistlustel osalemisi Rahvaliigast, kuhu Siim Joosepi vedamisel pandi kokku võidukas sats ja saadi koht Saku teise liigasse. Tiimi eesmärk on arendada Pärnumaa korvpalli, hoida koos vägevat sõpruskonda ning pakkuda tublimatele Pärnu noortele väljundivõimalust, kes veel meistriliigasse ei ulatu. Hetkel kõik mehed on seotud Pärnumaaga.

2020. aasta sügisel asjaolude kokkulangemisel liitusid Rahvaliiga võitnud tiimiga veel meistriliiga kogemusega Janis Vahter ja Mario Polusk, lisaks aastaid esiliigas väga hinnatud ja edukalt 3×3 väljakutel lammutanud võimas pikk Allar Leppind ja mitmeid aastaid samuti esiliigas pallinud välejalg Sten Roosaar. Aegajalt käivad mängukindlust leidmas ja mängudel abiks farmklubist Pärnu Sadam ääremängija Kaspar Lootus ja kiire tagamängija Mihkel Kersalu. Treeneripingilt on juhtimas asja Kalle Kollin, kelle taktikalised käigud võistlusmängudel on edukad, tema läbiviidavad treeningud alati põnevad ja eesmärgipärased ning meeste seas väga oodatud.

Eesmärkidest. Arvestades tiimi komplekteeritust ja senist edu, siis medalita kevadel jäämine oleks vist väike pettumus. Kas aga järgmine hooaeg juba esiliiga kohta sihtida, on hetkel vara öelda. Esiliiga nõuaks olemasoleva tuumiku motiveeritud jätkamist, lisaks tuleks treeningkordi suurendada, sest esiliiga kiirused ja meeste oskused on veidi suuremad kui teises liigas. Samas päris pikalt pole Pärnus esiliiga tiimi olnud, aeg tundub nagu küps. Väikestviisi paradoksaalsel kombel on logistiliselt Saku esiliigat lihtsam mängida kui Saku teist liigat.

Noppeid Saku teiseliiga mängijate statistikast (14.12.20 seisuga): Toimunud mängud ja statistika on kõigile lihtsalt kättesaadav www.basket.ee lehelt, seega väga süvitsi siin ei lähe ja toon välja mõned kategooriad mis enim silma hakkavad üllatusmomendi poolest või iseloomustavad senist hooaja kulgu, peegeldades tabeliseisu ja võistkonna tulemust.

Kahepunkti visete tabavusprotsent – esimesel 70% tabavuse ja teisel kohal 69% tabavusega on pikemat kasvu, kate-kattest, lõigete pealt ja ründelaudadest punkte noppivad Lauri Kask (Jõgeva VSK/Tartu Ülikool) ja Jako Johannes Kõuts (BC Viljandi vald/Eesti Maavara). Kohe kolmas ja neljas on tagamängijad Markus Ruubel (Rapla Korvpallikool) ja Elgar Tamsalu (Siris/Starforest), kes näitavad et tunnevad end üpris muretult korvi vahetuses läheduses. Tõenäoliselt tuleb abiks ka meistriliiga kogemus, sest mõlemad on õppinud, kuidas kehaga varjata palli ja kuidas lõpetada lay-up’id üle kaitsja käte. Ei midagi liialt üllatavat sellel real.

Kolmepunkti visete protsendi tabeli esikohal asetseb anomaaliana ühe supermängu teinud Norman Rüütsalu (Keila Korvpallikool II/Balteco), visked 14/9, mis teeb tabavusprotsendiks võimsa 64%. Võiks arvata, et end ka juba väikest viisi meistriliigas tõestanud noor snaiper ongi Saku teises liigas ülejäänud mängijatest nii üle ja kindlasti ka väga hea käega, aga kui ta sellist tabavusprotsenti ja visete arvu suudab hooaja lõpuni hoida, siis oma käega viin kasti karastusjooki ja kergitan noorhärra ees lugupidamisest mütsi. Eesti koondisel on pikkisilmi oodatud Kuusmaa–suguse snaipri mantlipärija kohale jõudmine teoks saanud. Loodame, et nii läheb.

Isiklikult loen väga heaks kolmesekütiks juba 45% tabavust saavutanud mängijat, aga hetkel on teise liiga kolmeste tabelis juba 50% mehi lausa üheksa, kellest neli mängijat on tabanud küll vaid ühe kolmese keskmiselt mängust. See tekitab küsimuse, kas nad ei saa rohkem palli kaare taha või teavad täpselt oma võimeid ja on võtnud olukorrast maksimumi.

Välja tahaks tuua hetkel 11. real paikneva Jörgen Õiguse (Terminal Oil), kelle tabavus on 47% kuue mängu peale, visete arv viis tabamust mängus (30/64)! Et nii palju viskeid endale luua, kuigi enamus vastastest teab, et ta viskab, ja veel need kolmesed sellise suurepärase protsendiga kotti panna, see on kvaliteet ja tase! Veidi üllatav, et ükski vähemasti esiliiga tiim pole Jörgenit suutnud enda ridadesse meelitada.

Vabaviske tabavusprotsent. Esimesel real paikneb Ragnar Kiis (Terminal Oil), kellel nelja mängu peale hetkel 92%, tabades 12/13 viset. Parim visete arvu ja tabavuse suhe tundub olevat neljandal real paikneva Markus Ruubelil (Rapla Korvpallikool) – üheksast mängust 86% (visked 59/69). Hea käega on joonel ka Kardo Kilk (Rapla Korvpallikool), kellel seitsmest mängust 91% (visked 32/35) ja Sander Otsing (KK Viimsi), kel üheksast mängust 88 % (21/24 visked).

Punktitabelis on seitsmel mehel keskmine üle 20 punkti mängust. Anomaaliana juhib Norman Rüütsalu 40 punktiga ühest mängust. Loodetavasti see tegelikult pole anomaalia, kuid selleks tuleb mõned mängud veel sellised tulemused teha. Einar Grüning (Alutaguse), Jorgen Rikberg (KK Viimsi) ja Martin Kulberg (Võrumaa) on teisel kuni neljandal real. Eks-proffidest on jätkuvalt 20 punkti mehed Valmo Kriisa ja Janis Vahter.

Lauapallide arvestuses on omaette tase Üllar Sala (Alutaguse) 15,7 lauapalli mängus (7 mängust), talle järgneb Edvard Trumm (KK Hito/BC Karjamaa) 12,8 ja Vaiko Riives (BC Viljandi vald/Eesti Maavara) 12 lauapalliga. Kahekohaline lauapallide arv on keskmiseks vaid viiel mehel (lisaks eelmainitule veel Reinar Hallikul ja Joonas Šeinil).

Resultatiivsete söötude tabelit juhib raudmees Valmo Kriisa, kolmel mehel on keskmiselt vähemalt kuus söötu mängust. Valmo Kriisa (BC Viljandi vald/Eesti Maavara) 9 mängu, 8,22 söötu mängust. Teisel real Mario Polusk (Siris/Starforest) kuue mänguga keskmiselt 6,17 söötu. Kolmandal real paikneb Kaidar Taal, mängujuht Lõuna-Eestist (Võrumaa), kel üheksa mängu peale väga ilusad 6 söötu mängust. Esikümne hulka söötude arvestuses mahub üks pikakasvuline mängujuht, kelle nimeks – ei mingit üllatust – Reinar „Joker“ Hallik, kellel kuue mängu peale 5 söötu keskmiselt. Pole paha!

Vaheltlõigete tabelit juhtimas Hugo Kivilo (KK Viimsi) ja Urmet Roosimägi (KK Hito/BC Karjamaa), vastavalt 3,67 ja 3,6 vaheltlõikega.

Viskeblokeeringuid saavad üle ühe kirja regulaarselt kolm meest: Kaspar Lootus 1,67 kulpi mängus, Reinar Hallik ja Allar Leppind 1,33 vastastele jagatud kopaga. Üllatusena tooks ära siin pikkade meeste reale pugenud Margo Tali, kes iga mäng üllatab vastast ühe kulbiga.

Pallikaotused. Siinkohal näitab Valmo Kriisa oma võitlejahinge, sest tahab lihtsalt kõik kategooriad kinni panna, mis iganes see ka poleks – 7,33 pallikaotust keskmiselt üheksas mängus. Võib-olla omaette rekord hooaja lõikes käsil?

Vead mängijale. Noored ja vihased on ka siin tabeli tipus: Jorgen Rikberg (9,14), Valmo Kriisa ja Markus Ruubel (mõlema vastu tehakse 7,76 viga keskmiselt mängus).

Mänguminutid. Üle 35 minuti on keskmiselt väljakul viibinud Martin Kulberg, Joonas Šein ja Valmo Kriisa.

Kasulikkuse tegur. Üle ühe on neli mängijat, keda treener ei tohiks platsilt lausa ära võttagi: Veiko Simm (1,31), Oliver Uuspõld (1,30), Janis Vahter (1,14 ) ja Margo Tali (1,05).

NB! Tegemist on autori subjektiivse arvamuslooga ja hetkemeeleolu peegeldusega ning see ei pretendeeri absoluutsele tõele!

scroll to top