Tänavu juuli alguses kaheksandat korda toimunud Erkmaa Suvekursusel oli taas kohal ka agentuuri Sigma Sports itaallasest agent Tomaso Comellini, kes on aidanud tänaseks rohkem kui kümmekond Eesti noormängijat piiri taha, peamiselt Itaalia klubide noortesüsteemidesse.
Teiste noorte eestlaste seas ka Henri Drelli ja Kaspar Treierit esindav Comellini on enda sõnul suur Eesti korvpalli fänn ning on kindel, et 4-5 aasta pärast on Eesti koondis sellisel tasemel, et Euroopas peavad kõik meiega arvestama hakkama. Seejuures ei teadnud ka mitmeid Itaalia tippmängijaid (nagu näiteks Luigi Datome) esindav Comellini enne aastaid tagasi Aivo Erkmaaga kohtumist meie korvpallist sisuliselt mitte midagi.
Korvpall24.ee rääkis Comelliniga Erkmaa Suvekursusel ning uurisime erinevate tahkude alt Eesti noortekorvpalli teemasid, Henri Drelli pürgimiste kohta NBA-sse ning saime teada ka palju muud põnevat.
Kuidas algas Sinu tutvus Aivo Erkmaaga ning käigud Suvekursusele?
Ma olen siin kuuendat korda. Aivoga (Erkmaa – toim.) kohtusin kunagi ühe tema õpilase pärast. Meil oli võimalus rääkida Sarajevos peetud U16 Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiri (2013. aastal – toim.) ajal. Ta rääkis mulle, et korraldab omaenda treeninglaagrit, mis on pisut teistsugune ja me otsustasime, et oleks hea idee saata siia treenereid Euroopa klubidest, kes võiksid siin mängijaid värvata. Nii me alustasime. Esimesel aastal tulid siia vaid kaks Itaalia treenerit kahest suurest võistkonnast, kuid järgmisel suvel oli välistreenereid juba palju ja mitmed noored Eesti mängijad said ka välismaale. Seega ma arvan, et see on õnnestunud treeninglaager.
Kas Euroopas toimub palju selliseid talendilaagreid nagu Erkmaa Suvekursus?
Pigem ei toimu. Meil on sarnane olukord Aafrikas, kus treener paneb kokku grupi noormängijad ja mina lähen sinna koos ühe-kahe Euroopa treeneriga kolmeks-neljaks päevaks, et neid mängijaid hinnata. Kuid vahel on see keeruline, kuna sealne korvpallisüsteem on siinsega võrreldes erinev. Euroopas on paljud riigid üleskauditud ja seal on mängijatel väga palju võimalusi, kuid Eesti pole sellisele tasemele veel jõudnud. Seega olen ma õiges kohas.
Kui palju Sa teadsid Eesti korvpallist enne Erkmaaga kohtumist?
Peaaegu mitte midagi. Ma teadsin mõnda Eesti mängijat. Teadsin Martin Müürseppa, Kristjan Kangurit, Janar Taltsi ka võib-olla, ma täpselt ei mäletagi. Hiljem avastasin enda jaoks palju uusi Eesti nimesid.
Millega Eesti korvpallurid teiste hulgast silma paistavad?
Esiteks on siinsetel mängijatel head füüsilised eeldused. See tuleb geneetiliselt, nagu ka Lätis ja Leedus, kus on pikad, tugevad, pikkade kätega, atleetlikud mängijad. Ma arvan, et siin on palju huvitavaid poisse, kellest õigel juhendamisel võivad saada väga head mängijad.
Kas tänavuses Erkmaa Suvekursuse tänavuses grupis on talente, kes võiks tippkorvpalli jõuda?
Kindlasti. Ma arvan, et siin on paar huvitavat äärt ja kaks väiksemat poissi, kes on tõesti väga head. Nad meeldivad mulle väga. Kuid nad on veel nii noored, et nende jaoks oleks ilmselt parem mõni hooaeg välismaale minekuga oodata. Aga kindlasti on 3-4 sellist mängijat, kelle vastu on teistest riikidest huvi.
Sa esindad agendina paljusid Eesti poisse, kuid kes on nendest Su isiklik lemmik?
Oh, kõik on lemmikud. Mul ei ole ühte lemmikmängijat. Minule meeldivad need kutid, kes üritavad oma potentsiaali kõige paremini realiseerida. Mõned neist on võib-olla andekamad või suuremat kasvu, kuid teised on võitlejad. Neist ei pruugi saada NBA mängijad, kuid nad annavad endast kõik, et hästi mängida. Ma tahan, et neil oleksid parimad võimalused ja et nad püüdleksid tasemini, milleni kõik ei jõua.
Kas Sa paned Eesti poistele silma peale just siin Erkmaa Suvekursusel?
Jah. Siin alustame koostööd, mis põhineb usaldusel, et nad teaksid, et mina ja minu agentuur anname oma parima, et tagada neile parimad võimalused. Ning loome mängijatega ka isikliku suhte, mis on samuti oluline.
Kas Eesti noortekorvpall on Sinu nägemuses tõusuteel?
Ma loodan küll. Teil on hakanud tulema head aastakäigud, kes teevad noorte Euroopa meistrivõistlustel ilma. Alla 16-aastased on juba A-divisjonis, U18 oleks pidanud seal juba kahe aasta eest olema, aga Läti pidi järgmise aasta turniiri korraldajana A-divisjoni jääma. Eesti tuli seal kolme parema sekka, seega Eestil oli õigus tõusta A-divisjoni. Alla 20-aastaste koondis läheb sel suvel samuti A-divisjoni kohta püüdma (U20 koondis jäi lõpuks 10. kohale – toim.). Ma arvan, et 1,5 miljoni elanikuga riigi jaoks on see hea tulemus. Ma olen näinud palju poisse, kellel on potentsiaali ja kellest paari aasta pärast saavad küpsed mängijad.
Sinu hoolealustest on tänaseks Henri Drell ja Kaspar Treier juba teinud debüüdi ka meestekoondises. Kas see oli üllatav, et see nii vara juhtus?
See ei üllatanud mind. Nad on andekad ja vanem rahvuskoondislaste põlvkond pole Eestil ehk nii tugev. Aga see oli pisut erakordne võrreldes teiste riikidega, kus mängijad ei jõua meestekoondisesse reeglina enne 22.-23. eluaastat. Aga Drelli ja Treieri puhul ma liiga üllatunud pole.
Palun selgita lahti Henri Drelliga tänavu suvel toimunud liigutused, kus ta anti NBA draftiks üles, kuid lõpuks seal siiski ei osalenud.
Jah, me andsime ta NBA draftiks üles, et sealsest olukorrast paremat ülevaadet saada. See andis temale võimaluse suhelda meeskondadega ja ennast paremini näidata. Juba see on tähtis. Me võtsime ta nime draftist maha, aga nüüd on tal kogemus olemas. Henri teab, mis teda ees ootab, kui ta ennast uuesti draftiks üles annab. Ma usun, et temast võib saada kõrge drafivalik. See on lihtsalt aja küsimus, kuni ta füüsiliselt piisavalt tugevaks saab.
Sinu silmis on Drelli koht tulevikus NBA tasemel?
Ma usun, et tal on kõik vajalikud eeldused püüdlemaks NBA mängijaks saamise poole. Tal on olemas pikkus, ta on väga andekas ja ta on tark kutt, kes mõistab korvpalli. Nüüd peab ta lihtsalt füüsiliselt tugevamaks saama, et nii kõrge tasemega liigas hakkama saada.
Kui palju NBA korvpall erineb Euroopas mängitavast korvpallist?
On palju mängijaid, kes on väga andekad, kuid ei saa NBA-sse, kuna nad pole piisavalt suured või tugevad. NBA korvpall on erinev. Määravaks saavad mängijate füüsilised omadused. On häid (Euroopa) mängijaid, kes ei suuda seal läbi lüüa ja samamoodi on ka Ameerikast pärit pallureid, kes tulevad Euroopasse ja ei saa siin hakkama, kuna siinne mäng on teistsugune.
Kuna Sa ise oled itaallane, siis on paslik küsida ka Itaalia korvpalli kohta. Mis seisus teie korvpall hetkel on?
Seda on raske öelda. Kui võrrelda Itaalia korvpalli täna ja 20 aastat tagasi, siis see on midagi täiesti teistsugust. Ma arvan, et me suudame toota häid mängijaid ja teiste riikide uksed on Itaalia mängijate jaoks nüüd lahti. Minevikus olid asjad teisiti, kuna Itaalia liiga oli ilmselt Euroopa tugevaim ja kõik tahtsid just seal mängida. Seetõttu oli välisriigis mängimine itaallase jaoks ebatavaline. Nüüd on olukord teistsugune ja paljud mängijad lähevad Hispaaniasse, Saksamaale, Türki või Venemaale. Itaalias on endiselt häid mängijaid, kuid ma arvan, et liiga vajab muutust.
Mis muutust Sa täpsemalt silmas pead?
Itaalia võistkondades tehakse noortega head tööd, kuid puudu jääb võistlustest, mis jääksid noorte ja meeste taseme vahele. Kõik noored mängijad ei saa kohe meeste tasemel hakkama, kuna sealne surve on liiga suur. Sellepärast tuleb tihti kasuks arendada oma oskusi esmalt kusagil madalamas divisjonis. Itaalias on head noortetreenerid ja hea noortesüsteem, kus noored mängijad saavad õigel moel areneda.
Kas Itaalias tasub minna sellise klubi noortesüsteemi, mille esindustiim mängib kõrgliigas?
Ma arvan, et noortevõistkonnas mängides pole vahet, kas klubi esindusmeeskond mängib Serie A-s või mitte. On palju häid noortesüsteeme, nagu Torinos, kus töötab üks viimase 20 aasta parimaid Itaalia noortetreenereid ja kes teevad mängijate ettevalmistamisel suurepärast tööd. Samas, mõned suured klubid ei pööra noortetööle lihtsalt kuigi palju tähelepanu. Oluline pole mitte klubi nimi, vaid personal ja treenerid, kes seal lastega tööd teevad.
Tänapäeval siirdutakse Eestist välismaale üha nooremana, kas see lastele liiga keeruline elumuutus pole?
Nüüdisajal omandavad varakult teise riiki kolinud mängijad kohaliku mängija staatuse ja see annab neile parema võimaluse esindusmeeskonna eest platsile saada. Ma arvan, et välisriigis mängimine ja võimalus õppida tundma uusi kultuure, keeli ja inimesi on nende jaoks väärt kogemus. Ja omastega saavad nad ikka iga päev suhelda. Eestis käiakse 3-4-5 korda aastas, perekonnad külastavad ka küllaltki tihti, nii 2-3 korda aastas, ning suveks tulevad poisid ikka Eestisse. Ning muidugi võivad nad igal ajal tagasi koju minna, see pole vangla.
Kuidas Sinu esindatavad Eesti noormängijad Itaalias hakkama on saanud?
Nad kõik on Itaalias hästi kohanenud. Neile meeldib Itaalia ja ma arvan, et nad on oma otsusega rahul.
Kuus aastat Erkmaa Suvekursust on Sul nüüd selja taga, mitu aastat veel?
Ma loodan, et tuleb veel palju kordi. See laager on Itaalias nii hästi tuntud, et paljud võistkonnad tahavad siia tulla, kuid lõpuks kõik ei saa. Nad tulevad siia, et näha noori mängijaid ja lõpuks kedagi enda juurde värvata. Siin on rohkem kui 5-6 huvitavat poissi, kuid päris kõik pole alati nii huvitavad, et meeskonnad nendele raha kulutada saaks. Noor välismängija on klubile alati suur investeering.
