Eestis koondise tagamängijale Martin Paasojale oli lõppenud hooaeg Rumeenias Craiova meeskonnas karjääri esimeseks väliskogemuseks. Varasemalt ka Sten Soku ning Reinar Halliku koduklubiks olnud Craiova jõudis küll veerandfinaali, aga sealt edasi ei saadud, kui Sibiu Atlassib võistkonnale jäädi seerias 0-3 alla.
25-aastane Paasoja oli jõudnud Eesti meistriliigas pallida koguni kaheksa hooaega. Neist esimesel kolmel kuulus ta Pärnu ridadesse ja järgmisel viiel hooajal kandis ta Rapla mängusärki. Mullu juulis selgus, et karjäär jätkub Rumeenias.
Põhiturniiri saldoks jäi Craioval 12 võitu ja 11 kaotust, misjärel jätkus hooaeg alumises ehk nõrgemas vahegrupis. Seal esineti veenvalt ning teeniti juurde seitse võitu ja üks kaotus, mis tagas Craiovale koha veerandfinaalis. Paraku kolmandat aastat järjest ei õnnestunud klubil poolfinaali edasi pääseda ning taas ei suudetud ainsatki mängu seerias enda kasuks kallutada.
Eestlane pääses Rumeenia kõrgliigas väljakule 30 mängus, milles kuues alustas ta algkoosseisus. Tema keskmisteks näitajateks jäid 23,6 mänguminutit, 11 punkti, 2,07 lauapalli, 2,43 korvisöötu ja 1,23 vaheltlõiget.
Kahel korral Raplaga pronksile tulnud ja eelmisel hooajal hõbeda võitnud Paasoja rääkis Korvpall24.ee portaalile oma Rumeenia kogemustest ja edasistest plaanidest.
Rumeenias jäi teil veerandfinaal laeks, kaotasite seeria 0-3. Kas objektiivselt hinnates oli tegemist õiglase tulemusega või jooksite lati alt läbi?
Esimesed kaks mängu võõrsil olid tasavägised. Võõrsil võitmiseks tuleb vastasest kõvasti üle olla, sest seal justkui aidatakse igalt poolt. Koduväljakul kaotasime napilt ning polnud õnne. Selles plaanis oli väike pettumus küll, aga kuna meil oli hooaja sees palju probleeme, siis polnud see nii suur šokk.
Hooaja lõpus jäite alumisse vahegruppi ja ei saanud kuigi palju tugevaid mänge. Kui olulist rolli see Sinu hinnangul mängis?
Teine vahegrupp oli tõepoolest tunduvalt nõrgem. Üks või kaks meeskonda olid taseme poolest head. See, et sinna gruppi langesime, oli tingitud paljudest mängijate vahetustest hooaja jooksul ja treeneri äraolekust. Sellest on kahju, et tahapoole kukkusime.
Veebruaris rääkisid, et peatreeneril on viisaprobleemid. Kas see kestis hooaja lõpuni või treener tuli tagasi ja saavutasite ka mingi stabiilsuse?
See olukord tekkis pärast teist koondiseakent. Veebruari lõpus oli ta tagasi ja siis läks muidugi kõik stabiilsemaks ning normaalsemaks. Kaks uut mängijat lisandus veel ja siis oli meeskond lõplikult komplekteeritud. Oleks selline võistkond juba hooaja alguses olnud, siis võinuks väga hästi esineda. Esimese ja seitsmenda meeskonna taseme vahe pole nii suur ja praegu võiksime vabalt poolfinaalis mängida.
Kuidas Sa enda isikliku panusega sellel hooajal rahule jäid? Mis sujus hästi ja kas midagi jäi kripeldama?
Olin üsna stabiilne – kui mängisin, siis tegin oma ära. Veel agressiivsem oleksin võinud olla ja enda tugevusi rohkem ära kasutada. Alati saab paremini, aga ma ei ütleks, et midagi oli kehvasti.
Millised olid peamised erinevused Rumeenias nende aastatega, kui mängisid Eestis ja Raplas?
Eelkõige keskkond, kuna oled välismängija ja sinult oodatakse alati rohkem. Treeningud olid väga võitluslikud, mis tulenes treenerist. Ta tahtis, et seal endast maksimum antakse, mis imiteeriks mängu. Meil oli palju välismängijaid ja kõik tahtsid oma koha välja võidelda. Eestis ma ei ütleks, et polnud veri ninast väljas võitlemist, aga võib-olla natuke lahjem oli tõesti.
Kas igapäevane korvpallurielu Eestis ja Rumeenias on samasugune?
Arvan, et ei ole. Eestis on ikka rohkem tuttavaid ja Rumeenias on seepärast lihtsam korvpallile keskenduda. Muidu on nagu ikka – oled oma rutiinis ja selles mõttes väga erinev pole.
Kui palju suvel puhata saad ja kui aktiivne su puhkus välja näeb?
Mul sai äsja kaks nädalat puhkust täis. Hakkasin juba järgmiseks hooajaks vaikselt põhja laduma. Väga palju ei taha puhata ja vist ei tohi ka. Koondisemängud on varsti ukse ees ja algavad laagrid. Seal tuleb olla mehe eest väljas ja heas vormis.
Millal koondis koguneb?
Ametlikult algavad treeningud 14. juunil. Individuaalprogramm algab juba juuni alguses.
Kas Craiovas oli enne lahkumist juttu ka järgmisest hooajast?
Treeneriga sain hästi läbi. Ta ise ei tea, kas seal jätkab. Kui ta kuhugi mujale läheb ja see tase või liiga on mulle sobilik, siis ta sooviks mind oma meeskonda. Klubiga kokkulepet mul pole. Neil on iga aasta nii, et võtavad uued mängijad. Sellist jätkusuutlikku süsteemi pole. Ma arvan, et see sõltub suuresti treenerist – kui tema jääb, siis kindlasti ka mõned välismängijad ja võib-olla ka mina. Aega veel on, kuni need otsused sündima hakkavad.
Oled Sa agendiga maha istunud ja mingil määral tulevikku arutanud?
Pärast hooaega oleme suhelnud. Nende poolne töö käib, minu töö on praeguseks hetkeks tehtud. Nüüd vaatame, mida agendid teevad ja mis võimalus tekib. Praegu on vara sellest veel rääkida.
On sul lemmik liiga või sobiliku stiiliga liiga, kus sa end parema meelega näeksid?
Ma pole erinevates riikides mänginud ja ei tea just paljusid liigasid. Arvan, et kindlasti lõunapoolsemad riigid, mulle sealne kiire korvpall sobib. Liiga võib-olla polegi otseselt tähtis, aga kuskile Rumeeniaga samasse kanti või siis Hispaania, Itaalia. Lemmikut pole.
Raplal on kokku neli medalit, neist viimane võideti ilma Paasojata
Täname Heiki! Tõsi ta ju on, et Paasojal tänavuse Rapla pronksiga midagi tegemist ei olnud. Vabandame.