Kas korvpallurite tüüpvigastusi on võimalik ka ennetada?

-Korvpall | Foto: Siim Semiskar

Korvpall on populaarne ala, millega tegelevad nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii tipud kui ka harrastajad. Paraku tuleb ka seal ette vigastusi, mis sunnivad võtma treeningpausi. Millised on tüüpilisemad korvpallurite vigastused, kuidas neid ravida ja ennetada, sellest kirjutab portaalis TerviseTrend.ee Reakt Füsioteraapia füsioterapeut Rainar Vahtrik.

Korvpalluritel tuleb vigastusi ette suhteliselt palju. Olgugi, et korvpalli suhtutakse kui piiratud kontaktiga spordialasse, siis enamik vigastustest juhtuvad just kontaktsetes olukordades. Näiteks põrgatakse kokku teise mängijaga, maandutakse kellegi jalale vms. Seetõttu on ka palju hüppeliigeste väänamisi, põlve külgmiste sidemete venitusi, ACL rebendeid (ristatisisdeme rebendeid) jms. Kuna korvpalliplatsil tehakse ka palju suunamuutuseid ning keha kontroll peab olema väga hea, siis juhtub sarnaseid vigastusi ka mitte kontaktsetes olukordades.

Vigastuste tekkimise põhjused on mõistagi erinevad, aga võib välja tuua mõned sagedasemad:

Ebavõrdsel tasemel mängimine. Tavaliselt võivad käituda ohtlikult ja ettearvamatult mängijad, kellel puudub pikemaajalisem mängukogemus.

Ebapiisav eeltöö. Harrastajad ei tee enne mängima hakkamist piisavalt soojendust ning tihtipeale mängivad korvpalli arvestamata oma füüsilist taset.

Halb jalanõude valik. Kaasaegsed korvpalli jalanõud on tehtud väga kergeks ja minu arvates liiga pehmeks, mis võib põhjustada vigastusi.

Väsimus. Treeningud on liiga sagedased või ei ole keha taastumisvõime enam nii hea ning keha ei suuda ebastandardsetele olukordadele reageerida.

Loe täispikkuses artiklit portaalist TerviseTrend.ee.


NB! Harrastuskorvpallurid võivad oma probleemidega julgelt pöörduda Optibet Rahvaliiga tervisepartneri Tarbatu Tervisekeskuse poole! Lisainfo SIIT.

polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar