fbpx
Close

MIS VILE? Buchanani arusaamatu olukord, Schmalzi jooksulaadne toode ning Lipsu ja Valge kokkupõrge

Avatar
-Korvpallikohtunik Hendrik Laas viga vilistamas | Foto: Siim Semiskar

Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee ühistööna jätkub korvpallikohtunike töö nüansse lahkav rubriik “Mis vile?”, kus neljandas osas toome teieni järjekordsed viis videot erinevatest mänguolukordadest, mis vajaks laiemalt lahti mõtestamist.

Sel korral lahkame paari huvitavat ja üsna levinud jooksu olukorda, kahte mänguhoos väga vastakaid tundeid tekitavat veamomenti ning tuleme vastu ka ühele lugeja palvele, kus analüüsime, kas ja millal tohib vabaviskaja enda viskele lauda järele minna.

Ergutame teid Korvpall24.ee Facebooki lehel või Korvpalligrupis “Mis vile?” rubriigi lugude all küsima lisaküsimusi või pakkuma välja olukordi, mida oleks vaja selgitada.

“Mis vile?” 1. osa leiab SIIT.

“Mis vile?” 2. osa leiab SIIT.

“Mis vile?” 3. osa leiab SIIT.


See klipp on võetud kommenteerimiseks korvpallifänni küsimuse põhjal. Kuigi video pole kahjuks küll kõige parema nurga alt, siis proovime probleemile lahenduse leida.

Valge 44 sooritab teist (viimast) vabaviset ning liigub pärast seda lauda pallile järele.

Korvpallireeglid 43.2.3 Vabaviskaja peab:

– asetuma poolringi sisse vabaviskejoone taha;
– mitte puudutama vabaviskejoont või mitte sisenema 3-sekundi alasse, enne kui pall on läinud korvi või puudutanud korvirõngast;

Korvpallireeglid 43.2.4 Mängijad, kes asetuvad kolmesekundi ala äärtesse peavad vaheldumisi sisse võtma vabaviske lauapalli kohad, sügavusega üks (1) meeter.

Need mängijad ei tohi:

– siseneda 3-sekundi alasse, neutraalsesse tsooni või lahkuda oma kohalt enne, kui pall on lahkunud vabaviskaja käest (kätest)

Korvpallireeglid 43.2.5 Mängijad, kes ei asu vabaviske lauapalli kohtadel peavad asetsema 3-punkti joone ja vabaviskejoone pikenduse taga ning seni, kuni pall oli puudutanud korvirõngast või vabavise lõppes.

Korvpallireeglid 11.1 Mängija asukoht väljakul määratakse koha järgi, kus ta väljakut puudutab.

Kui mängija hüppas üles ja on õhus, säilitab ta sama asukoha, kus ta viimati väljakut puudutas. Toodu kehtib ka piirjoonte, keskjoone, kolmepunkti joone, vabaviskejoone, vabaviskeala või otsatormamis vea poolkaare piiravate joonte suhtes.

Kokkuvõtteks – kolme sekundi ala ääres seisvad kuni 5 mängijat võivad alasse siseneda pärast seda, kui pall on lahkunud vabaviskaja käest. Vabaviskaja ning ülejäänud mängijad võivad üle oma joone liikuda siis, kui pall on tabanud rõngast.

Tulemus: Olemasoleva video põhjal pigem vabaviskaja V44 ei rikkunud määrusi, kuna ta sooritas viset joone tagant, palli lennu ajal astub vasakuga sammu tagasi (lubatud) ning valmistub juba liikuma lauavõitlusesse. Hetk enne, kui pall on korvis, alustab V44 liikumist korvi suunas (tõenäoliselt on keha ja vasak jalg õhus juba üle mõttelise vabaviskejoone), aga ta pole puudutanud väljakut kolme sekundi alas. Seega, teda ei loeta üle joone läinuks. Kuna tegemist on n-ö halli alaga, siis kohtunik peaks järgmisel võimalusel V44-ga suhtlema ja selgitama, et selline vabaviske sooritus oli väga lähedal määrusterikkumisele.


Mängija M33 mängib selg ees V24 vastu ning pöörab end siis viskele.

Korvpallireeglid (punkt 25.2.1) Mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks:

– esimene samm on siis kui üks jalg või mõlemad jalad korraga puudutavad põrandat peale palli enda valdusesse saamist;
– teine samm on peale esimest sammu siis kui teine jalg või mõlemad jalad samaaegselt puudutavad põrandat

Tulemus: Vale otsus kohtunike poolt. M33 võtab palli parem jalg maas (0 samm), pöörab, paneb maha vasaku jala (samm 1 – tugijalg) ning siis parema (samm 2). Nüüd teeb M33 veel mõlema jalaga ühe lisasammu ning kohtunikud peaksid vilistama jooksu.


Mängija V43 läbimurre korvile, kui P14 lööb tal palli käest lahti. Õhus olles püüab V43 uuesti palli ning maandub koos sellega.

Korvpallireeglid 25.1.1 Jooks on siis, kui väljakul “elus” palli hoidev mängija teeb ühe või mõlema jalaga mistahes suunas ülemääraseid liigutusi antud punktis toodud piirangutega võrreldes.

Tulemus: Õige lahendus kohtunike poolt, kuna P43-l lüüakse pall käest lahti ning ta ei hoia palli käes kogu aja. Siis jooksu määrusterikkumist ei ole.


Mängija V9 läheb 3 punkti hüppeviskele. Maandumisel tekib tal kontakt M6-ga.

Korvpallireeglid 15.1.2 Pealevise:

– pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.

Korvpallireeglid 33.6 Mängija, kes on õhus:

Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda.

Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.

Tulemus: Kohtunikelt vale otsus kuna V9 hüppeviske alguses oli tema maandumiskoht M6 poolt hõivamata, seega on kontakti eest vastutav M6 ja V9-le tuleks anda 3 vabaviset. Sellistele kontaktidele pööratakse viimasel paaril hooajal päris palju tähelepanu, kuna nendest kontaktidest tuli palju vigastusi.


Mängija M20 tuleb pallile vastu ning teda katab lähedalt V9. Nende vahel toimub kontakt ja pall läheb auti. Kohtunik vilistab audi ja annab palli mustale võistkonnale.

33.4 Palli valdava mängija katmine

Kaitsemängija peab sisse võtma õige lähteasendi kaitses ilma, et ta tekitaks kehakontakti enne oma asendi sissevõtmist.

Tulemus: Kohtunikelt vale otsus, kuna kontakt oli piisavalt suur ning seda ei saa ignoreerida (lisaks läks pall auti M20-st). Esimesena põhjustab kontakti V9, kes ei suuda võtta sisse korrektset kaitseasendit ilma kehakontaktita – suurim kontakt küünarvarrega. M20, nähes, et V9 on talle lähedal/kontaktis, kasutab vasakut kätt haakimaks end ümber mängija, et saada eelis põrgatamiseks. Kuna M20 kontakt on toimumise järjekorras teine ja see pole ebasportliku vea vääriline, siis seda kontakti kohtunikud fikseerima ei pea.

Õige lahendus oleks olnud: Viga V9-le ja kuna see oleks olnud võistkonnale viies viga, siis kaks vabaviset M20-le.


“Mis vile?” rubriik sünnib koostöös Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee portaaliga. Kord kuus tuuakse esile viis videot huvitavatest olukordadest koos kohtunike kommentaariga. Kui soovite märku anda mõne olukorra kohta, mis vajaks lähemat selgitamist, saatke e-kiri aadressil info@korvpall24.ee.

scroll to top
Inline
Inline