fbpx
Close

MIS VILE? | Vilistatud ja vilistamata jäetud ebasportlikud vead ning välgub ka tehniline!

-Korvpallikohtunikud | Foto: Siim Semiskar

Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” toob sel korral lugejateni taas viis üsna eriilmelist näidet korvpallireeglitest ning nende tõlgendamise kunstist.

Vaatame esmalt ühte Rakveres vilistatud katteviga, Prometey mängumehe poolt Keilas vastasele jala taha panemise olukorda, Tartus vilistamata jäänud ebosportlikku viga, veel ühte õlast haaramisega tehtud ebasportlikku viga ning Audentese spordihallis vilistatud ründeviga, millele järgnes kohe otsa ka tehniline viga.

NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!


1. Katte panek palliga mängija puhul

Sinine 44 põrgatab palliga eesalasse ja Sinine 33 tuleb panema katet. Katte panemise käigus toimub kehakontakt kaitsjaga Valge 17 ning kohtunik vilistab ründaja vea ( vale kate) Sinisele 44-le.

OBR Artikkel 33.7 Lubatud kate on siis, kui katet tegev mängija on:

  • paigal (oma silindris), hetkel kui kehakontakt toimub;
  • mõlema jalaga põrandal, hetkel kui kehakontakt toimub.

Lubamatu kate on siis, kui katet tegev mängija:

  • liikus, hetkel kui kehakontakt toimus;
  • katte tegemisel seisvale vastasmängijale, väljaspool viimase vaatevälja, ei jätnud piisavalt ruumi kehakontakti vältimiseks;
  • liikuva vastasmängija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.

Kui vastane liigub tuleb arvestada aja ja ruumi elemente. Katte tegija peab jätma piisavalt ruumi selleks, et mängija, kellele tehti katet, oleks võimeline hoiduma kokkupõrkest peatumisega või liikumissuuna muutmisega.

Nõutav vahemaa ei ole kunagi väiksem kui üks (1) normaalsamm ja suurem kui kaks (2) normaalsammu.

Mängija, kellele tehti lubatud kate, on vastutav kehakontakti eest katte tegijaga.

Otsus: Ründaja S33 on katte panemise ajal paigal, mõlemad jalad maas. Tagatud on ka aeg ja piisav distants ( 1 samm) kaitsemängijale suuna muutmiseks või peatumiseks. Kaitsemängija näeb kattepanijat ja jookseb tema õlga sisse ehk on kontakti eest ise vastutav. Õige otsus oleks antud olukorras mitte vilistada.


2. Ebasportlik viga – jalaga ründaja takistamine

Valge 5 alustab palliga läbimurret kolmepunkti joone tagant, kui kaitsemängija Punane 7 blokeerib jalaga tema liikumist, mille tagajärjel ründaja kukub ning kohtunikud vilistavad kaitsjale vea.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Kaitsemängija P7 põhjustatud kontakti ei saa pidada normaalseks korvpalli liigutuseks ning tegu ei ole katsega mängida palli, mistõttu tuleks määrata ebasportlik viga esimese kriteeriumi järgi. Taoline liigutus võib tugevama löögi puhul kvalifitseeruda diskvalifitseeriva veana.


3. Ebasportlik viga – selga lükkamine

M23 on palliga kolmepunkti joone taga ning söödab palli korvi alla lõikavale M23-le, kellel on vaba tee korvile. Kaitsemängija V5 lükkab viskele minevat mängija selga ning kohtunikud vilistavad kaitsevea.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Kaitsemängija P7 põhjustatud kontakti ei saa pidada katseks mängida palli, mistõttu tuleks määrata ebasportlik viga esimese kriteeriumi järgi. Taoline liigutus õhus olevale mängijale võib viia vigastusohtlikku olukorrani ja kvalifitseeruda diskvalifitseeriva veana.


4. Ebasportlik viga – haaramine õlast

M1 viskeüritus põrkab rõngalt üles ja M23 püüab kolmesekundi alas ründelauapalli. M23 teeb viskepette ja läheb seejärel hüppelt pealeviskele. Kaitsemängija V11 haarab selja tagant õlast ning kohtunikud vilistavad vea. Pall läheb korvi, mistõttu korv loetakse ja M1-le antakse 1 vabavise.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Kaitsemängija V11 põhjustatud kontakti ei saa pidada katseks mängida palli kuna ta haarab ründajal õla piirkonnast,  mistõttu tuleks määrata ebasportlik viga esimese kriteeriumi järgi. Mäng peaks jätkuma 1 vabaviskega M23-le koos audi sisseviskega audisisseviske joonelt võistkonna eesalast. Rünnakuaja kellale pannakse 14 sekundit.


5. Ründaja viga ja tehniline viga

Valge 7 põrgatab palliga tagaalast eesalasse. Kaitsemängija Must 3 mängib aktiivset kaitset, hoides hetkeks vasakut kätt ründemängija selja peal, mille ründemängija parema käega minema lööb. Kohtunik määrab Valgele 7-le ründaja vea, mille järel ründaja demonstratiivselt näitab oma pahameelt ja talle määratakse ka tehniline viga.

OBR Artikkel 33.11 Vastasmängija puudutamine käe (kätega) ja/või käsivarre (-tega)

Vastasmängija käe (kätega) puudutamine ei pea iseenesest veel olema viga.

Kohtunikud peavad otsustama, kas mängija, kes tekitas kehakontakti sai sellest ebaõiglase eelise. Kui kehakontakt mingil määral piiras vastasmängija liikumisvabadust, siis selline kontakt on viga.

Käe (käte) või väljasirutatud käsivarre (-te) lubamatu kasutamine õiges kaitseasendis oleva mängija poolt on siis, kui ta asetab käe (käed) palli või pallita vastasele ja hoiab neid pidevas kontaktis, piirates viimase liikumist.

Palliga või pallita vastase korduvat puudutamist või torkimist, tuleks samuti tõlgendada veana, kuna see võib üle minna toorutsemiseks.

OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehalist kontakti vastasmängijaga kui:

  • mängija jätab tähele panemata kohtunike hoiatusi;
  • ebaviisakalt käitub ja/või pöördub kohtunike, komissari, lauakohtunike, vastaste või vahetusmängijate pingil olevate isikute poole;
  • sõimleb või teeb lubamatuid (solvavaid) žeste pealtvaatajate aadressil;
  • õrritab või mõnitab vastast
  • vehkleb kätega vastasmängija silmade ees, et väljakunägemist häirida;
  • ohtlikult vehib küünarnukkidega
  • venitab mängu, sihilikult puudutades korvi läbinud palli või takistades palli kiiret audist mängupanekut;
  • kukutab end väljakule vea väljapetmiseks;
  • haarab kinni korvirõngast ja jääb sinna kogu keharaskusega rippuma, kui just mängija pealtpaneku järel hetkeks ei haara kinni korvirõngast või kui kohtunike tõlgendusel mängija püüdis kaitsta ennast ja teisi mängijaid vigastuse eest;
  • kaitsemängija rikkus korvi sulustamise reeglit viimase või ainsa vabaviske ajal. Ründavale võistkonnale arvestatakse üks (1) punkt ja kaitsemängijale määratakse tehniline viga.

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Vastasmängija käega puudutamine ei pea iseenesest veel olema viga. Kohtuniku ülesanne on verbaalselt pöörduda kaitsemängija poole, et ta käed ründaja küljest ära võtaks. Kui kaitsemängija hoiab kätt ründemängija küljes ning see tegevus otseselt ei piira ründaja liikumisvabadust, siis tuleb ründemängijal aktsepteerida seda kontakti kuniks kohtunik pöörab sellele verbaalselt tähelepanu ning vajadusel vilistab vea ( kui kaitsja verbaalsele hoiatusele ei reageeri). Ründemängija ei jätnud võimalust kohtunikule kaitsjat käe kehal hoidmise osas hoiatada ja reeglite vastaselt lõi ise vastase käe minema, mille tõttu määrati ründaja viga. Ründaja veale järgnenud reaktsioon on ebaviisakas ja otsene protest kohtuniku otsuse peale ning selle eest tuleb määrata tehniline viga. Mäng jätkub tehnilise karistusega –  1 vabavise Mustale võistkonnale, mida võib visata ükskõik milline mängija. Seejärel saab Must võistkond palli mängu panna lähimast kohast, kus määrati ründajaviga ehk kohtunike laua eest oma tagaalast ja ründeaja tablool 24 sekundit.

scroll to top