Neljapäeval Tallinnas, Saku Suurhallis kogunenud Eesti korvpallikoondise tegemisi ootavad korvpallisõbrad väga suure põnevusega, kuna koosseis on varasemaga võrreldes tunduvalt noorenenud. Meeskonna liidriks on hooaja Itaalias pallinud ääremängija Siim-Sander Vene.
27-aastasena koondise kõige vanema (edestab paari kuuga Kristjan Kitsingut ja Martin Dorbekut) ja teenistuslehte vaadates ilmselt ka kõige kogenuma mängija rolli sattunud Vene lubas Korvpall24.ee portaalile, et soovib aidata noortel debütantidel koondises kohaneda, kuid vajadusel ütleb ka nooruse uljuse distsiplineerimiseks mõned karmimad sõnad.
Võib öelda, et selles koondise koosseisus oled üks kogenuim mees. Kas see on Sinu jaoks uus roll?
Vanuse järgi olen vist tõesti kõige kogenum. Itaalias olin ka eelmises klubis korra esindusmeeskonnas kõige vanem, kuid see oli nii lühikest aega. Töö käib ikka samamoodi ja proovin neid noori ohjeldada.
Oled sa mõelnud, kuidas noortega koondisesse sulanduda või tuleb see loomulikult?
See jääb pigem aastatega külge – vaatad, mida teised teevad ja mis seal ikka välja mõelda. Kõik on ausad töömehed. Peo- ja pullimehi siin pole, keda peaks platsiväliselt ohjes hoidma või midagi klaarima. Eks ikka noorus ja uljus võib välja lüüa, kus keegi tahab rohkem end näidata ja tõestada. Võib-olla tuleb siis mõni sõna kõvema häälega öelda. Üldiselt arvan, et saadakse aru, kus nad on ja mida teevad.
Kas koondises on neid mehi ka, keda Sa pole üldse väljakul näinud?
Paljusid noori pole ma siin mängimas näinud. Mõned on varasemalt suvel koondise eest mänginud, aga oma võistkondades pole neid näinud.
Milline Su mulje esimesest treeningust on?
Kõik saavad kokku ja vaikselt nohistavad, proovivad üksteist tundma saada. Ega siin mingeid suuremaid järeldusi selle pealt teha ei saa.
Kuidas Su enda vormiga seis on? Kas lõpetasid hooaja suuremate traumadeta?
Seni, kuni joosta ja liigutada saan, on kõik okei. Pikk hooaeg on olnud ja eks siit-sealt ikka midagi logiseb ja valutab. Praegu kannatab siiski kõike teha. Vormiga on nii, et mida vanemaks saad, seda vähem niisama pikutamise aega jääb. Pead koguaeg ennast liinil hoidma ja liigutama.
Võime öelda, et Itaalia liigahooaja teine pool oli sinu ja klubi jaoks positiivne. Kas sellise tunde pealt on koondisesse ka mõnusam tulla?
See on kahe otsaga asi. Kui tuled vigastuse või kehva hooaja pealt, siis võib-olla on mingil määral tõestamissoovi rohkem ja oled näljasem, kui pole palju mängida saanud. Teistpidi on suvi ikkagi rõõmsam, kui endal ja võistkonnal läheb lõpp hästi. See jätab positiivse tooni, mille pealt on hea alustada. Kõik sõltub isiksusest ja kuidas tal läheb. Praegu pole endal viga – lõpp läks hästi, kuid muidugi oleks võinud veelgi paremini minna.
Koondise koosseis on noor, mis ilmselt tähendab, et treeningul on kõva tempo peal ja noored jõuavad joosta. Kas Sa ei karda et jääd mõnele noorele trennis jalgu? Jaksad nendega kaasa joosta?
Ega nad veel nii kiired ka pole! Eks ma ikka jõuan enam-vähem järel vantsida. Ega nad nii hullud välgud ka pole ja vahepeal tuleb ju peaga ka mõelda, ega ainult joosta saa. Eks me kuidagi klapitame seda kõike.
Mis saavad Sinu hinnangul olema Eesti koondise põhilised trumbid?
Noorus, energia ja tahe – nende pealt peame saama võitlusvaimu. Peame vastastel isu ära ajama ja ise kõvasti panema!
