fbpx
Close

Kui suur on Tallinna Kalev/TLÜ eelarve ja mis tasemel ollakse võrreldes konkurentidega?

Avatar
-Oliver Läll | Foto: Siim Semiskar

Korvpallipodcastis “Möödavise” käis sel nädalal külas Tallinna Kalev/TLÜ meeskonna mänedžer Oliver Läll, kellega sai muuhulgas ette võetud ka kõikide lemmikjututeema ehk raha. Läll ei teinud klubi eelarvenumbrist saladust ning ütles selle saates suurusjärguna ka välja.

“Tallinna Kalev/TLÜ-l on kogu klubi 17-aastase ajaloo jooksul olnud kindlad toetajad. Igal aastal oleme mõne sponsori juurde leidnud, aga see (eelmise aasta hõbemedal) ei toonud mingit taevamannat. Pigem leiadki aeg-ajalt toetajaid, kes toovad klubi eelarvesse paarkümmend tuhat eurot juurde. Sellega jätkad oma loteriid, et milliseid mehi palgata saab,” alustas Läll rahateemat.

Mäletatavasti eelmisel hooajal Eesti meistrivõistluste raames ennast hõbemedalitele mänginud Kalevile see edu klubi sponsoritelt oluliselt rohkem raha uueks hooajaks ei toonud. “Medaliga sellist kasvu kindlasti ei kaasne, et piltlikult seni toimetad 200 000 euroga ja siis hüppad 400 000 euro peale. Seda ei juhtu,” lisas Läll.

Saatejuhi küsimuse peale öelda konkreetselt välja ka klubi tänavune eelarve, vastas Läll: “Siin pole mingit saladust. Sellel aastal on meil (eelarve) suurusjärk 300 000 eurot,” sõnas Kalevi mänedžer ja täpsustas: “see on klubidel ilmselt sarnane, et 60%-65% peab arvestama tööjõukuludeks ja ülejäänud summa läheb sõitude, varustuse ja kõige muu peale.”

Kui Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo on meedias levinud hinnangute kohaselt aastate jooksul tegutsenud suurusjärgus 1-1,5 miljoni eurose suuruse eelarvega, siis kuidas Tallinna Kalevi 300 000 eurot suhestub teiste Eesti võistkondadega?

“Vaadates tiimide nimekirju, siis ma arvan, et on ühe pulga peal meie (Tallinna Kalev – toim.), Rapla, Pärnu ja Tartu. Ilmselt Valgal ja Rakverel pole sel aastal nii palju ja TalTech on ka veidi teistmoodi. Kalev/Cramo jätame välja, neid pole mõtet siia pildile panna. Aga olukorrad on erinevad: mõni klubi saab omavalitsuselt tasuta saali ja ei arvesta seda eelarvesse sisse. Kuigi seda tuleks teha, et aru saada suurusjärkudest,” selgitas Läll.

Tema sõnul on 300 000 eurot Eesti tingimustes üsnagi lagi, mida annab väiksematel klubidel kokku saada. “Kui vaatame ka teisi spordialasid, jätame jalgpalli kõrvale, kus on teistmoodi rahastamise mudel, siis see on lagi jah. Kui võtame piiriks selle 300 000 eurot, siis võrkpallis võib-olla Saaremaa Võrkpalliklubil on rohkem ja pakun, et Tartu jõuab ka sinna 250 000 euro juurde. Ma päris täpselt muidugi ei tea, pole lugemas käinud,” spekuleeris Läll võrdluseks.

“Tänaseks on pilt korvpalli ja võrkpalli vahel üsnagi võrdsustunud,” lisas aastaid tagasi ka Tallinna Selveri võrkpalliklubi juhtinud Läll. “Võib-olla mõned korvpallurid teenivad võrkpalluritest paremini ja Saaremaal mõned välismängijad teenivad samuti korralikku tasu, et teevad sellise valiku, tulla siia mängima. Kui ma kunagi võrkpallis toimetasin, siis oli korvpall kindlasti (palkadega) tugevalt ees.”

Teema lõpetuseks tahtis Tallinna Kalev/TLÜ mänedžer kõiki toetajaid tänada, sest tema sõnul teevad sporti panustavad ettevõtjad tänamatut tööd: “Hooajal 2011/12 alustasin Tallinna Selveri võrkpalliklubi juures, kus olin tegevjuht. Olen pikalt spordis olnud ja näinud klubide köögipoolt. (See on) väga keeruline. Kui keegi ettevõtjatest panustab, siis müts maha nende inimeste ees!”

Kuula korvpallipodcasti “Möödavise” 20. osa:

scroll to top
Inline
Inline