fbpx
Close

Ookeani taga läbilööki jahtiv Jaan Erik Lepp: Euroopa vennad löövad USA-s mõistusega

-Jaan Erik Lepp | Foto: Siim Semiskar

Alates käimasoleva korvpallihooaja algusest USA-s Golden State Prep nimelises võistkonnas treeninud ja mänginud 19-aastane ja 194 cm pikkune tagamees Jaan Erik Lepp pole veel uueks hooajaks endale ülikooli leidnud, kuid teatavaid edusamme selles suunas on noormees teinud küll.

Eelmistel hooaegadel Audentese Spordigümnaasiumi esindusmeeskonnas G4S Noorteliiga ka koduses kõrgliigas pallinud Lepp puhkas jõulude ja aastavahetuse paiku kaks nädalat kodumaal ning Korvpall24.ee portaal tabas mehe iga-aastasel noorteturniiril BSBC publiku hulgas.

Palusime Lepal oma ookeanitaguste tegemiste kohta aru anda, kuna tema ja Golden State Prepi tegemistega on interneti vahendusel sisuliselt võimatu kursis olla.

Kuna USA korvpallisüsteem on niivõrd keeruline, siis palun selgita alustuseks, mis liigat Sa mängid?

See on seal kohapeal (mulle) ka väga segane värk (naerab – toim.). Me ei mängigi mingit konkreetset liigat, vaid käime igasugustel turniiridel sõprusmänge mängimas. Põhimõtteliselt ma ei ole ühtegi mängu teinud otseselt võidu peale. See kõik on vajalik selleks, et saaks ennast näidata ja seeläbi ülikoolide treeneritele silma jääda.

Kuidas Sul isiklikus plaanis USA-s läinud on?

Juba kolm ja pool kuud olnud nüüd seal. Põhieesmärgiga olen hakkama saanud, kuid nüüd tahaks järgmiseks aastaks ülikooli leida. Praegu veel n-ö lepingut olemas ei ole, aga olen rääkinud paari ülikooliga. Olen saanud väga palju mängida, selles mõttes on hästi läinud. Mulle endale see koht meeldib.

Kui otseselt võidu peale ei mängita, kas väljakul toimub siis üks suurem isetegevus ja igaüks tahab võimalikult palju silma jääda?

Just. Enam-vähem nii on. Seal seda meeskonna värki väga palju ei ole. Igaüks on rohkem enda eest väljas.

Sul ühegi ülikooliga veel kokkulepet pole, aga kas huvilisi on olnud?

Huvilisi on, aga seal on kõik rohkem selline jutu tasemel värk. Paari ülikoolitreeneriga olen rääkinud, aga rohkem midagi praegu selle kohta öelda ei oska. Kõik on väga lahtine veel.

Kui Sul NCAA I divisjoni kooli pääseda ei õnnestu, kas oleksid nõus minema ka madalamale tasemele?

Arvan, et ikka. Sest NCAA teine divisjon on taseme poolest ikkagi päris tugev. Minu jaoks on oluline, kui ma näiteks teise divisjoni läheks, siis tahaks akadeemiliselt head kooli leida. Kuna mul hinded on head ja olen pigem hea õpilane, siis oleks teine variant endale korvpalli kaudu lihtsalt hea ülikool leida.

Praegusel hetkel Sa õppimisega ei tegele?

Ei tegele. Mängin ainult korvpalli päevad läbi.

Kui palju Sa seal USA-s trenni saad teha ja kui kvaliteetne see tegevus on?

Igal hommikul teeme kolm ja pool tundi saali ja vahel on õhtuti kas tund jõusaali või tund viskamist veel lisaks. Trennide kvaliteet on hea, aga jällegi natuke erinev Eestist. Rohkem on individuaalset tegevust ja meeskonnamängule nii väga ei keskenduta. Aga üldiselt mulle meeldib.

Kui mängudes on iga mees rohkem enda eest väljas, kas tiimisiseselt tülli ei minda, kui üksteisele palli ei söödeta vms?

Nii hull see olukord ka pole. Meil on selles mõttes kohaga vedanud, et on päris head treenerid, kellele meeldib Euroopa korvpall ja palli liigutamine on väga oluline. Kui ma vaatan neid, kelle vastu seal mänginud olen, siis osad satsid mängivad ikka väga koledat üks-üks korvpalli. Aga meil on see süsteem hea.

Kummal tagamängija positsioonil USA-s rohkem mängid?

Mängin kordamööda, olenevalt olukorrast. Rohkem mängujuhti, aga vahel mängin “kahte” ka.

Kaaslastele söötu annad meeleldi või tahad pigem ise punkte tuua?

Olen rohkem selline pass first point guard (söötmisele keskenduv mängujuht – toim.) ehk ma mängin väga võistkondlikult. Mul kuidagi pole isegi veres see ise tegemine.

Kuidas USA mängijate füüsilised võimed on? Kas hea füüsisega mehi on palju?

Jah, kõik hüppavad ja jooksevad kõvasti. Kõige suurem erinevus on, et seal käib mäng palju teisel korrusel. Seal on neid põrkega vendi kõvasti rohkem kui Eestis ja minul oli alguses kõige raskem just see, kuidas korvi all hakkama saada. Veidi vajas harjumist. Kui Eestis paned kuidagi keha vahele ja viskad vaikselt ära, siis seal “lennukid” tulevad igalt poolt. Kõige suurem erinevus ongi meeste plahvatuslikkus, muid erinevusi väga ei ole.

Sina rõhud siis targale korvpallile?

Jah, kõik Euroopa vennad löövad seal mõistusega.

Mis rahvuse esindajaid Sul tiimis veel lisaks ameeriklastele on?

Meil on üks India poiss, kaks austraallast ja üks rootslane oli ka, aga tema läks nüüd ära. Leidis omale ülikooli ja läheb jaanuaris juba sinna õppima.

Millal Sinul tähtaeg kukub, mil ülikool peaks paigas olema?

Põhimõtteliselt järgmiseks septembriks peaks paigas olema. Tegelikult ma ei oska täpselt öelda. Võib-olla isegi suve alguseks võiks paigas olla, sest edasi on juba suhteliselt keeruline. Kõige lihtsam on märtsis, sest siis avaneb mängijate vahetusaken, kus pallurid hakkavad ülikoolide vahel liikuma. See kõik toimub märtsis ja siis tekib palju vabu kohti, mistõttu peaks olema kõige kergem peale pääseda.

Kui kaua Sinu tiimil tänavusel hooajal mängud kestavad ehk kui kaua saad ennast kolledžitele näidata?

Viimane mäng on 1. märtsil ja pärast seda tulen Eestisse tagasi.

scroll to top
Inline
Inline