fbpx
Close

Kadri-Ann Lass: olen väga elevil, sest koondises mängimine on uhke tunne

Avatar
-Kadri-Ann Lass | Foto: Siim Semiskar

Viimati 2014. aastal Eesti noortekoondise särki kandnud Kadri-Ann Lass sai tänavu suvel tulla Eesti naiste koondise ettevalmistuslaagrisse ning pidada ka kaks kontrollmängu Soome koondisega.

USA üliõpilasliigas NCAA Duquesne Dukes’i särgis järgmisel hooajal oma neljandat hooaega alustav 21-aastane ja 191 cm pikkune ääremängija tõusis oodatult kahes matšis soomlannade vastu meie koondise üheks liidriks – avamängus kogus ta 18 minutiga 17 punkti ja 6 lauapalli ja teises kohtumises sama ajaga 10 silma, 9 lauapalli ja 3 blokki.

Korvpall24.ee portaal uuris neiult pärast esimest mängu Paides, mis tundega ta sel suvel koondiselaagrisse tuli ja kuidas praegune naiskonna koosseis tema silme läbi tundub.

Mis tunne oli koondise särk selga tõmmata? Selles mõttes ka uus kogemus, et ikka naiste koondis ja Sa oled liidrina siin.

Olin väga elevil, et siia laagrisse üldse sain tulla. See oli minu jaoks tõesti suur asi – mulle meeldib koondise eest mängida ja see tekitab mulle uhke tunde. Ma polnud kindel, et ma liidrirolli mängin. Olen suhteliselt karm enda vastu ja ei teadnud ette, mis täpselt saama hakkab. Aga väga tore on ja paljude tüdrukutega olen juba ka koos mänginud. Selles plaanis ei olnud raske siia tulla ja kohe mängida.

Koondis on üsna noor. Kas see annab efekti, et oled üks suurima kogemustepagasiga mängija ning aitad ja õpetad noori?

Mul veel endal on ka omad teemad siin peas, aga eks ma ikka üritan natuke juhendada. Kui ma näen, et kellelgi vise ei kuku, siis üritan neid toetada. Ma olen selle kallal tööd teinud kolm aastat ja tean kui raske on saada osadest asjadest üle. Ükskõik, kas noorem või vanem mängija, üritan aidata ja toetada.

Kuidas esimese mänguga rahule jäid nii isiklikus kui naiskondlikus plaanis?

Oleks võinud paremini minna mõlemas plaanis. Enda puhul polnud nii hull kui kartsin, aga tiimina arvan, et meil on potentsiaali paremaks. Samas, tulla nelja päeva pealt ja mängida nii – oli teada, et tuleb veidi rabe mäng.

Peatreener Janne Schasmin ütles pärast esimest mängu, et ta oleks tahtnud Sulle veidi vähem mänguminuteid anda. Kuidas tundsid, kas füüsis pidas vastu?

Ütleme nii, et USA-s oma ülikoolinaiskonnas saan umbes kuue minuti peal korra istuma. Nüüd, kui kuus minutit täis lõi, siis oli küll tunne, et tahaks juba istuda. Iseenesest pidasin vastu ja see kogemus on mulle hea, et suvel vormis püsida. Laagris oleme mängu kiiremaks teinud ja jooksmine on endale kasuks tulnud.

Naiskonnal on tagaliin hetkel väga noor. Kas oli probleeme sellega, et tagaliin ja eesliin ei leidnud klappi või ei jõudnud pall ette?

Kas just omavahelises mõistmises meil probleeme oli, aga me pole just palju koos mänginud. Põhimõtted, mida treenerid tahavad, tunduvad kõigil erinevatena, võrreldes sellega, mis on oma koduklubide juures. Natuke on harjumisaega vaja. Noored tegid tublilt tööd tagaliinis ja polnud üldse nii paha. Mõned pallikaotused tulevad ikka, aga nelja päeva pealt tuleku kohta ei olnud üldse hull.

Homseni ei jää palju taastumisaega. Mis on need nipid, kuidas sa taastud? Mänguni on kõigest 14 tundi.

Teeb väikese massaaži, venitab natuke, võib-olla ka külmakompressi ja seejärel juba magama. Sööme ja joome vett, aga arvatavasti magamine tõmbab olemise heaks!

scroll to top
Inline
Inline