USA-s stabiilselt mänguaega teeniv Matthias Tass: poleks osanud arvata, et minust kunagi kaitseekspert saab

-Matthias Tass (kaitses) | Foto: AFP/Scanpix

USA üliõpilasliigas NCAA on tänavu oma debüüthooaega mängiv Matthias Tass saanud hooaja teisel poolel Saint Mary’s Gaelsi meeskonna eest stabiilsemalt mänguaega ning teinud ka mitmeid korralikke esitusi.

19-aastane ja 208 cm pikkune Tass on oma ülikooli korvpallimeeskonna nimekirjas üles antud ääremängijana ning ta on üks 8-mehelisest tuumikust, kes on seni teeninud mänguaega keskmiselt üle kümne minuti.

Kõigis senises 29-s kohtumises platsil käinud eestlane on kogunud keskmiselt 13,5 minutit, 3,5 punkti ja 3 lauapalli mängus. Visketabavus väljakult on tal olnud 51,9% ning vabavisetel 67,9%. Seejuures, alates detsembri viimasest mängust on Tass 15-s kohtumises vaid neljal korral saanud vähem platsiaega, kui tema hooaja keskmine ning sellest hetkest alates on eestlase keskmine näitaja olnud peaaegu 18 minutit.

Rünnakul suuresti kahele mehele – Jordan Ford (keskmiselt 36,6 minutit ja 21,8 punkti) ning Malik Fitts (31,6 minutit, 15,8 punkti ja 7,7 lauapalli) – tuginev Saint Mary’s Gaels on tänavu teeninud kokku 19 võitu ja 10 kaotust ning WCC konverentsi arvestuses ollakse 10 võidu ja 4 kaotusega teisel kohal.

Korvpall24.ee võttis kaugel Ameerikamaal elava Tassiga ühendust, et uurida, millest on tingitud tema viimaste kuude mänguaja suurenemine, millist mängu ta tiimis viljeleda saab ning kuidas on ta eluga USA-s kohanenud.

Su mänguaeg on kogu hooaja vältel kõikunud mängust-mängu küllalt suure amplituudiga, kas oskad selgitada, mis on selle põhjused?

Mänguaeg on suuresti muutunud seetõttu, et peatreeneril on suur rõhk kaitsel ning tema silmis olen üks parimaid kaitsemängijad siin meeskonnas. Ei oleks osanud küll arvata, et minust kunagi kaitseekspert saab, aga vähemalt treenerite arvates tundub nii. Võiks öelda, et äkki siis järgmine Matthew Dellavedova? (Dellavedova on 2016. aasta NBA meister Cleveland Cavaliersi tiimist, kes aastatel 2009-13 mängis Saint Mary’se ülikoolis – toim.).

Kas Saint Mary’se ühe kuulsama mängumehe Dellavedova pärandit ja mõju on kuidagi koolis näha ka?

Tema jälg on siia kindlasti maha jäänud. Meil on suur rõhk kaitsel ja siit koolist tulevad head kaitsemängijad nagu tema. Dellavedova käib ka mänge vaatamas ja hoiab kooli tegemistel silma peal.

Oled sattunud temaga suhtlema ka?

Ei ole isiklikult juttu teinud, aga ükskord pärast mängu käis ta meile oma kogemustest rääkimas.

Kuidas oled harjunud NCAA mängustiiliga? Mis on peamised erinevused võrreldes Euroopa korvpalliga? Millega konkreetselt Sinul on kõige keerulisem harjuda või kohaneda?

Ütleme, et Saint Mary’s on väga sarnane Euroopa mängustiiliga, kuid kui rääkida üleüldisest pildist, siis NCAA mängustiil on kindlasti kiirem ja rohkem individuaalsetele oskustele rajatud. Peamine erinevus on mängutempos. Põhiline, millega ma arvatavasti kunagi ära ei harju, on see, et füüsiliselt eriti mängida ei lubata. Jõulist ja füüsilist mängu lastakse kohtunike poolt mängida vähe. Näiteks, siin ei tohi vabavisete ajal vastast veidikenegi korvi alla suruda, saad kohe vea.

Sa nimekirja kantud ääremängijana, kas ka platsil pigem suur äär või ikka tsenter?

Rohkem kasutatakse keskmängija positsioonil.

Kas treeneril on ka mõni eriskummaline nõudmine või saad mängida enam-vähem oma tavapärast mängu?

Üleüldiselt senisele sarnane roll, aga meie mäng on üles ehitatud peamiselt kahele mängijale, kelle peal on suurem rõhk (eelpool mainitud Ford ja Fitts – toim.).

USA korvpallis on mängijad ilmselt väga füüsilised, kas oled ka ise füüsiliselt arenenud selle ajaga? Ja milles kõige rohkem on edasiminekut olnud?

Olen isiklikus plaanis kindlasti füüsiliselt arenenud, kuid kindlalt ühte elementi ei ole, milles kõige suurem areng on toimunud. Ütleks lihtsalt, et kogu üldpilt on arenenud.

Kui tihti te trenni teete – kui palju palli ja kui palju jõusaali või muud üldfüüsilist?

Trenni teeme praktiliselt iga päev. Hooaja sees ja enne hooaega on muidugi öö ja päev, kuid pallitrennid mahuvad meile igasse päeva. Hooajasiseselt jõuame teha jõusaalis üks korda nädalas, maksimum kaks. Aga tihtipeale see teine kord on selline, kus minnakse individuaalselt koos treeneriga jõusaali.

Kuidas õpingute poolega joonel oled? Mis selles vallas kõige keerulisem on olnud?

Õpingud on läinud sujuvalt. Arvasin, et keelebarjäär saab suuremaks probleemiks, aga reaalsus on see, et harjus kiiresti ära kõige kooli ümber toimuvaga. Kõige raskem osa on olnud see, kui tuleb midagi arutada – näiteks kirjaliku teksti arutlemine ja analüüsimine. Üldpildis kõik teised ained on väga sujuvalt läinud.

Oled nüüd mõnda aega USA-s elanud ja hea küsida Sinu käest, mis on Ameerikas tegelikult hoopis teistmoodi, kui meile siin kaugel Eestis tundub ning mis on täpselt selline nagu filmide ja meedia vahendusel meile paistab?

Ütleme nii, et kõik, mis filmis nähtud – suured koolid, palju rahvast ja kõike selline – on täielik reaalsus. Minu kool on küll veidi teistsugune võrreldes suurte koolidega, kuid siin on kõik vajalik olemas – täpselt nagu filmidest nähtud.

varrak.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar